Enda ootustele vastava kutsika saamiseks tasub investeerida kõige rohkem aega hea kasvataja leidmisele, sest hea kasvataja pingutab väga selleks, et tuua ilmale hea pesakond. Ta hindab kriitiliselt oma emaslooma sobivust aretusse, valib talle sobiva paarilise, hoolitseb hästi emaslooma eest tema tiinuse ajal (tiine emaslooma läbielamised võib mõjutada positiivselt või negatiivselt kutsikaid juba embrüos) ja kutsikate sündimisel algab pihta kõige suurem töö. Seetõttu võib öelda, et kasvataja valik ja pesakonna valik käivad käsikäes. Tänases artiklis kirjutan lahti, kuidas valida enda ootustele vastavat pesakonda.
Uued keskkonnad. Toas kasvavale pesakonnale võiks juba varakult ettevaatlikult tutvustada õue melu ja õuekutsikatele vastupidi toaelu. Siin pildil on näha, et kasvataja pakkus kutsikatele uue külma pinna eest varjumiseks pesatekki, et uus olukord liiga ehmatav ei oleks. Selle pesakonna kasvataja on väga tubli ja tema kutsikad olid loovutuseaks käinud juba paljudes uutes kohtades, õppinud inimesega töötama ning harjunud külalistega. Tänu sellele, oli kutsikate silmaring uude koju minnes juba väga lai. Pildi autor Ivi Triin Vahera Eesmärgid, eesmärgid, eesmärgid.
Pesakonna valiku juures peame me tegelikult tulema tagasi kahe küsimuse juurde, millega oled juba rinda pistnud:
Kui sa soovid endale harrastuskoera, kellega pühapäeviti veidi sporti teha, siis tasub vaadata lisaks ka neid omadusi, mis sulle huvi pakkuvaks spordialaks vajalikud on. Tasub uurida koera vanemate stressitaluvusvõimet, kuulekuse või agility puhul nende toidu ja mängu tahet ning kontaktisoovi. Tasub vaadata ka, et koera vanemate füüsis võimaldaks soovitud tingimusi täita ja tasub hoiduda esktreemsustest.
Kui soovid endale aga tõsist sportkoera või töökoera, tuleb pesakonda valida juba äärmiselt tähelepanelikult ning arvestada võimalusega, et soovitud pesakond võib asuda hoopis tuhandete kilomeetrite kaugusel. Selle koera vanemad võiksid olla saavutanud sind huvitaval alal kõrgeid tulemusi ning kindlasti peaksid sa olema näinud neid töötamas. Ühtlasi tuleb sellise valiku korral arvestada, et kasvataja võib panna sind korralike pihtide vahele ja sa ei pruugi üldse kutsikahuvilisena kvalifitseeruda. See juhtub kahel põhjusel: a) superkoerte pesakondadele on aastatepikkused järjekorrad b) super sportkoerad oskamatu omaniku käes võivad osutuda katastroofiks (nad on palju aktiivsemad ja tööle orienteeritumad, kui tavakoerad ning nendest lihtsalt diivanikoera naljalt endale ei saa).
Kuna minul endal on olnud samast tõust aga erinevatest liinidest koerad, siis võin siinkohal teha väikese võrdluse. Vasakpoolne koer on näituseliinidest pärinev Kassu ja parempoolne on 3/4 tööliinidest ja 1/4 näituseliinidest pärinev Meera:
Pesakonna valiku juures peame me tegelikult tulema tagasi kahe küsimuse juurde, millega oled juba rinda pistnud:
- Milline on sinu koera võtmise eesmärk? Kas sa soovid endale kodukoera, kaaslast matkadele, perekoera, sportkoera, töökoera?
- Milline on sulle silma jäänud pesakonna tegemise eesmärk? Kas kasvataja valis koerad ennekõike lähtudes välimikust, temperamendist või tööomadustest? Kas need eesmärgid ühtuvad sinu ootustega?
Kui sa soovid endale harrastuskoera, kellega pühapäeviti veidi sporti teha, siis tasub vaadata lisaks ka neid omadusi, mis sulle huvi pakkuvaks spordialaks vajalikud on. Tasub uurida koera vanemate stressitaluvusvõimet, kuulekuse või agility puhul nende toidu ja mängu tahet ning kontaktisoovi. Tasub vaadata ka, et koera vanemate füüsis võimaldaks soovitud tingimusi täita ja tasub hoiduda esktreemsustest.
Kui soovid endale aga tõsist sportkoera või töökoera, tuleb pesakonda valida juba äärmiselt tähelepanelikult ning arvestada võimalusega, et soovitud pesakond võib asuda hoopis tuhandete kilomeetrite kaugusel. Selle koera vanemad võiksid olla saavutanud sind huvitaval alal kõrgeid tulemusi ning kindlasti peaksid sa olema näinud neid töötamas. Ühtlasi tuleb sellise valiku korral arvestada, et kasvataja võib panna sind korralike pihtide vahele ja sa ei pruugi üldse kutsikahuvilisena kvalifitseeruda. See juhtub kahel põhjusel: a) superkoerte pesakondadele on aastatepikkused järjekorrad b) super sportkoerad oskamatu omaniku käes võivad osutuda katastroofiks (nad on palju aktiivsemad ja tööle orienteeritumad, kui tavakoerad ning nendest lihtsalt diivanikoera naljalt endale ei saa).
Kuna minul endal on olnud samast tõust aga erinevatest liinidest koerad, siis võin siinkohal teha väikese võrdluse. Vasakpoolne koer on näituseliinidest pärinev Kassu ja parempoolne on 3/4 tööliinidest ja 1/4 näituseliinidest pärinev Meera:
 |  |
Kassu oli võrratu perekoer, kes kohanes muutustega väga kiiresti, tuli üsna hästi toime võõrastega ja püsis terve mõistuse juures, kui sai 3 korda päevas jalutamas käia. Samas olid tema keskendumisvõime, töömotivatsioon, füüsiline jõud, koordinatsioon ning vastupidavus keskpärased. Temaga oli tore harrastustasemel teha sõnakuulelikkust, agilityt ja veosporti, kuid tema füüsiliste ja vaimsete omaduste tõttu tuli lagi üsna kiiresti ette. Näitustel oli ta superstaar.
Meera on tundlikuma närvikavaga, vajab temale ebaloomulikes keskkondades sisse elamiseks rohkem aega ja vajab terve mõistuse juures püsimiseks igapäevaselt lisaks jalutuskäikudele ka mõtestatud tööd, olgu selleks trikkide õppimine, vedu või võimlemine. Tema keskendumisvõime, töötahe, koordinatsioon ja vastupidavus on muljetavaldavad ning rakendis on ta Kassust ja Kassu sugulastest tunduvalt jõulisem ja kiirem. Näitustel on ta saanud hindeks vaid "hea", kuid kõigil spordialadel, mida temaga ette võtnud olen, on ta tõeliselt püüdlik ja asjalik kaaslane.
Kumbki koer on vastanud 100% minu ootustele ja vajadustele eluetapil, mil nad minuga olnud on. Väljatoodud erinevustest hoolimata on nad olnud mõlemad oma tõu tüüpilised esindajad ja kandnud endas sellele tõule omaseid jooni nagu jahikirg, kõrge energiatase, suhteline ükskõiksus ja leebus võõraste suhtes, konflikte vältiv suhtumine teistesse koertesse ning hea annus huumorimeelt :).
Meera on tundlikuma närvikavaga, vajab temale ebaloomulikes keskkondades sisse elamiseks rohkem aega ja vajab terve mõistuse juures püsimiseks igapäevaselt lisaks jalutuskäikudele ka mõtestatud tööd, olgu selleks trikkide õppimine, vedu või võimlemine. Tema keskendumisvõime, töötahe, koordinatsioon ja vastupidavus on muljetavaldavad ning rakendis on ta Kassust ja Kassu sugulastest tunduvalt jõulisem ja kiirem. Näitustel on ta saanud hindeks vaid "hea", kuid kõigil spordialadel, mida temaga ette võtnud olen, on ta tõeliselt püüdlik ja asjalik kaaslane.
Kumbki koer on vastanud 100% minu ootustele ja vajadustele eluetapil, mil nad minuga olnud on. Väljatoodud erinevustest hoolimata on nad olnud mõlemad oma tõu tüüpilised esindajad ja kandnud endas sellele tõule omaseid jooni nagu jahikirg, kõrge energiatase, suhteline ükskõiksus ja leebus võõraste suhtes, konflikte vältiv suhtumine teistesse koertesse ning hea annus huumorimeelt :).
Millised probleemid esinevad tõus ja mida on kasvataja teinud et neid vältida? Kuidas lugeda terviseuuringuid?
Päris tihti juhtub nii, et kui küsida kutsikahuviliselt valitud pesakonna vanemate tervise kohta, vastatakse et „jaaaa, kõik on tehtud ja vanemad on terved“. Lähemal uurimisel selgub aga, et kutsikahuviline ei teadnud, mis on oluline ja mis mitte, ning kasvataja on talle ette söötnud täiesti asjassepuutumatud andmed. Näiteks tõus, mille põhiline probleem on südamehaigused, näidatakse kutsikaostjale silmauuringute tulemusi, ning kutsikaostja teeb sellest järelduse, et kutsika vanemad ongi üldises plaanis terved. Selle probleemi lahendus on kahjuks ainult üks: kutsikaostja peab ise tegema selgeks, mis on oluline ja mida saab uurida (Kui vajad abi, küsi kelleltki kogenumalt nõu või pöördu enne kasvatajaga suhtlemist tõuühingu poole. Tõuühingutest üldiselt osatakse levinumate probleemide osas vastuseid anda ja tõuühingute nimekirja leiad siit: http://kennelliit.ee/meist/ekl-liikmesorganisatsioonid/).
Selle jaoks, et kõige täpsem ülevaade saada tõule omastest probleemidest, tuleb sul hoolikalt googeldada oma valitud tõugu ja otsida üles kõik tõule omased terviseprobleemid.
Näitena võin tuua välja ühe lehekülje, kuhu on koondatud andmed erinevate tõugude terviseprobleemide kohta (kirjuta oma lemmikõug otsingumootorisse ja saad vastused). Näitena tõin välja Eestis äärmiselt populaarse tõu, kuldse retriiveri:
http://www.dogbreedhealth.com/golden-retriever/
Siit on näha, et kuigi terviseuuringuid saab teha silmahaiguste, puusa- ning küünarliigese düsplaasia kohta, ning geeniteste veel mitme tõule omase haiguse kohta, siis allpool on toodud terve pikk nimekiri haigustest, mille osas terviseuuringuid teha ei saagi. Mida sellises olukorras teha?
Kindlasti tasub kontrollida kõiki neid terviseuuringuid, mis tõu aretuserinõuetega nõutud on või millega uuritakse tõule tüüpilisi probleeme (näiteks kui siberi husky puhul hetkel kehtivaid aretusnõudeid ei eksisteeri, võiks aretuskoertel siiski uurida silmi, sest silmahaigused on sellel tõul esineda võivatest vähestest tervisemuredest, üks levinumaid). Tõukohaste aretuserinõuetega Eestis, saad tutvuda siin: http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2014/04/TRM-lisa-2-1-1-2017.pdf, ent nõuded võivad erineda riigiti ning nagu öeldud, ei pruugi nõuetega kaetud olla kõik tõule omased terviseprobleemid. Samas võib antud nimekirja põhjal kontrollida, kas kasvatajal on kõik aretusnõuded täidetud ja selles osas kutsikate dokumentatsioon korras.
Terviseprobleemide osas aga, mida uurida ei saa, tuleb mängida väikest viisi detektiivi. Otsi internetist kutsikate sugulaste nimesid ja väiksemaidki vihjeid nende terviseprobleemidele. Räägi erinevate kasvatajate või kutsikaomanikega ja uuri, kas keegi on kuulnud mingitest sind huvitavatest terviseprobleemidest seal sugupuus. Suurimaks abiks tuleb loomulikult tõeliselt pädev ja kogenud kasvataja, kes ise ausalt sulle ette kannab enda pesakonna sugupuus teada olevad probleemid. Ära karda kasvatajat, kes tunnistab sulle ausalt, et sinu tulevase kutsika vana-vanaonul olid seletamatul põhjusel krambid ning et tal pole aimugi, milline koer oli selle pesakonna vaar-vaar-vanaisa. Karda kasvatajat, kes püüab väita, et ta tunneb kõiki koeri oma koerte sugupuus ning kõik koerad seal on olnud absoluutselt ja 100% terved, ega kanna ühtegi geneetilist terviseprobleemi.
Andmed registrites
Kui kasvataja väidab enda koertel olevat ametlikud terviseuuringud, võistlustulemused või näitusetulemused tehtud, siis tuleb sul selle väite paikapidavust kontrollida Eesti Kennelliidu Tõuregistrist, sisestades sinna koera vanema ametliku nime: http://register.kennelliit.ee/
Ups, koera nime ei olegi registris? Kontrolli, kas kirjutasid nime õigesti ja uuri kasvatajalt, kas koer on Eesti registris. Kui tegemist on nt Soome registris oleva koeraga, peaksid tema andmed kajastuma siin http://jalostus.kennelliitto.fi/frmEtusivu.aspx ja ka teistel naaberriikidel on olemas oma andmebaasid, kuhu on sisestatud koerte andmed (uuri kasvatajatelt täpsemalt). Kui koera andmeid ei ole üheski FCI allorganisatsiooni registris, peaks see panema tööle punase tulukese- kas tegemist on üldse paberitega koeraga? Siin oleks mõistlik võtta endale appi keegi, kellel on paberitega koer endal olemas ja kes oskab sind aidata taustauuringu tegemisel, kuna kasvataja võib sulle vabalt koera päritolu osas ka valeandmeid anda (kui sul sellist tuttavat ei ole, pöördu jälle tõuühingu poole). Eriti eksitavad ja ohtlikud on alternatiivorganisatsioonid, kust väljastatakse ka justkui pabereid, kuid need paberid ei anna kahjuks kinnitust koera tõulisuse ega aretusnõuetele vastavuse kohta. Paberid paberite pärast ei ole olulised. Oluline on nende sisu ja autentsus!
Leidsid koera andmed registrist? Siis tuleb uurida tähelepanelikult, kas kõik andmed, mida kasvataja väidab koera vanematel olevat, on korrektselt registrisse kantud. Kõik ametlikud terviseuuringute, näituste ja võistluste tulemused, mis on Eestis tehtud, on kantud registris koera individuaalsele lehele. Samuti saad sa siit kontrollida, kas sugupuu kattub väidetuga ja palju muud. Kui tulemusi ei ole kantud registrisse, tuleb küsida kasvatajalt miks, paluda edastada koopia tulemustest ning küsida Kennelliidust otse järgi, kas selline dokument on ikka asjakohane, või on tegemist mitteametliku tulemusega. Mitteametlikud tulemused ei vasta üldiselt ametlikele tulemustele kehtestatud normidele ning seetõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks.
Päris tihti juhtub nii, et kui küsida kutsikahuviliselt valitud pesakonna vanemate tervise kohta, vastatakse et „jaaaa, kõik on tehtud ja vanemad on terved“. Lähemal uurimisel selgub aga, et kutsikahuviline ei teadnud, mis on oluline ja mis mitte, ning kasvataja on talle ette söötnud täiesti asjassepuutumatud andmed. Näiteks tõus, mille põhiline probleem on südamehaigused, näidatakse kutsikaostjale silmauuringute tulemusi, ning kutsikaostja teeb sellest järelduse, et kutsika vanemad ongi üldises plaanis terved. Selle probleemi lahendus on kahjuks ainult üks: kutsikaostja peab ise tegema selgeks, mis on oluline ja mida saab uurida (Kui vajad abi, küsi kelleltki kogenumalt nõu või pöördu enne kasvatajaga suhtlemist tõuühingu poole. Tõuühingutest üldiselt osatakse levinumate probleemide osas vastuseid anda ja tõuühingute nimekirja leiad siit: http://kennelliit.ee/meist/ekl-liikmesorganisatsioonid/).
Selle jaoks, et kõige täpsem ülevaade saada tõule omastest probleemidest, tuleb sul hoolikalt googeldada oma valitud tõugu ja otsida üles kõik tõule omased terviseprobleemid.
Näitena võin tuua välja ühe lehekülje, kuhu on koondatud andmed erinevate tõugude terviseprobleemide kohta (kirjuta oma lemmikõug otsingumootorisse ja saad vastused). Näitena tõin välja Eestis äärmiselt populaarse tõu, kuldse retriiveri:
http://www.dogbreedhealth.com/golden-retriever/
Siit on näha, et kuigi terviseuuringuid saab teha silmahaiguste, puusa- ning küünarliigese düsplaasia kohta, ning geeniteste veel mitme tõule omase haiguse kohta, siis allpool on toodud terve pikk nimekiri haigustest, mille osas terviseuuringuid teha ei saagi. Mida sellises olukorras teha?
Kindlasti tasub kontrollida kõiki neid terviseuuringuid, mis tõu aretuserinõuetega nõutud on või millega uuritakse tõule tüüpilisi probleeme (näiteks kui siberi husky puhul hetkel kehtivaid aretusnõudeid ei eksisteeri, võiks aretuskoertel siiski uurida silmi, sest silmahaigused on sellel tõul esineda võivatest vähestest tervisemuredest, üks levinumaid). Tõukohaste aretuserinõuetega Eestis, saad tutvuda siin: http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2014/04/TRM-lisa-2-1-1-2017.pdf, ent nõuded võivad erineda riigiti ning nagu öeldud, ei pruugi nõuetega kaetud olla kõik tõule omased terviseprobleemid. Samas võib antud nimekirja põhjal kontrollida, kas kasvatajal on kõik aretusnõuded täidetud ja selles osas kutsikate dokumentatsioon korras.
Terviseprobleemide osas aga, mida uurida ei saa, tuleb mängida väikest viisi detektiivi. Otsi internetist kutsikate sugulaste nimesid ja väiksemaidki vihjeid nende terviseprobleemidele. Räägi erinevate kasvatajate või kutsikaomanikega ja uuri, kas keegi on kuulnud mingitest sind huvitavatest terviseprobleemidest seal sugupuus. Suurimaks abiks tuleb loomulikult tõeliselt pädev ja kogenud kasvataja, kes ise ausalt sulle ette kannab enda pesakonna sugupuus teada olevad probleemid. Ära karda kasvatajat, kes tunnistab sulle ausalt, et sinu tulevase kutsika vana-vanaonul olid seletamatul põhjusel krambid ning et tal pole aimugi, milline koer oli selle pesakonna vaar-vaar-vanaisa. Karda kasvatajat, kes püüab väita, et ta tunneb kõiki koeri oma koerte sugupuus ning kõik koerad seal on olnud absoluutselt ja 100% terved, ega kanna ühtegi geneetilist terviseprobleemi.
Andmed registrites
Kui kasvataja väidab enda koertel olevat ametlikud terviseuuringud, võistlustulemused või näitusetulemused tehtud, siis tuleb sul selle väite paikapidavust kontrollida Eesti Kennelliidu Tõuregistrist, sisestades sinna koera vanema ametliku nime: http://register.kennelliit.ee/
Ups, koera nime ei olegi registris? Kontrolli, kas kirjutasid nime õigesti ja uuri kasvatajalt, kas koer on Eesti registris. Kui tegemist on nt Soome registris oleva koeraga, peaksid tema andmed kajastuma siin http://jalostus.kennelliitto.fi/frmEtusivu.aspx ja ka teistel naaberriikidel on olemas oma andmebaasid, kuhu on sisestatud koerte andmed (uuri kasvatajatelt täpsemalt). Kui koera andmeid ei ole üheski FCI allorganisatsiooni registris, peaks see panema tööle punase tulukese- kas tegemist on üldse paberitega koeraga? Siin oleks mõistlik võtta endale appi keegi, kellel on paberitega koer endal olemas ja kes oskab sind aidata taustauuringu tegemisel, kuna kasvataja võib sulle vabalt koera päritolu osas ka valeandmeid anda (kui sul sellist tuttavat ei ole, pöördu jälle tõuühingu poole). Eriti eksitavad ja ohtlikud on alternatiivorganisatsioonid, kust väljastatakse ka justkui pabereid, kuid need paberid ei anna kahjuks kinnitust koera tõulisuse ega aretusnõuetele vastavuse kohta. Paberid paberite pärast ei ole olulised. Oluline on nende sisu ja autentsus!
Leidsid koera andmed registrist? Siis tuleb uurida tähelepanelikult, kas kõik andmed, mida kasvataja väidab koera vanematel olevat, on korrektselt registrisse kantud. Kõik ametlikud terviseuuringute, näituste ja võistluste tulemused, mis on Eestis tehtud, on kantud registris koera individuaalsele lehele. Samuti saad sa siit kontrollida, kas sugupuu kattub väidetuga ja palju muud. Kui tulemusi ei ole kantud registrisse, tuleb küsida kasvatajalt miks, paluda edastada koopia tulemustest ning küsida Kennelliidust otse järgi, kas selline dokument on ikka asjakohane, või on tegemist mitteametliku tulemusega. Mitteametlikud tulemused ei vasta üldiselt ametlikele tulemustele kehtestatud normidele ning seetõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks.
Õppimine läbi mängu. Kui kutsikatele tutvustada uusi asju tuttavas keskkonnas ja sõprade seltsis, ei ole neil mahti muretsema hakata. Siin pildil on kasvataja toonud kutsikatele avastamiseks ja jahutuseks veega täidetud anuma. Ilmselt need kutsikad tulevikus vett ei karda :). Lisaks on nende kutsikate kasvataja ka muus osas südamega asja juures ja korraldab regulaarselt oma kasvandike omanikega toredaid ühisjalutuskäike. Sellisest kohast kutsika võtmine on kindla peale minek :)
Vanemad? Iseloom, tervis, soodumused
Kui sul on koeravõtu eesmärk selge, siis tuleb esimese asjana uurida koera vanemaid. Koera vanemad peaksid endas kandma neid omadusi, mida sa otsid, sest täpselt nagu kaks siga ei saa anda järglaseks kägu, ei saa ka kaks närvilist ja kummalise kehaehitusega koera anda järglaseks võrratut näituse- või sportkoera. Mida geenibaasis ei ole, seda lihtsalt ei ole.
Lähisugulased- laiendatud sugupuu vs klassikaline 5 põlve sugupuu
Lisaks vanematele, on sul tegelikult vaja viia ennast kurssi koera suguvõsaga. Kennelliidu lehelt leidsid sa oma koera klassikalise 5 põlve sugupuu. Kui oled sealt vähemalt osasid koeri näinud ja nad sarnanevad oma omadustelt sinu soovitule, on super. Pesakonna valikul on sellest sugupuu vormist aga veel olulisem nn laiendatud sugupuu. Laiendatud sugupuus peetakse arvet kõikide õdede-vendade ja onude-tädide üle. Sinu tulevasele koerale sarnasema koera leiad sa tõenäolisemalt oma koera ema ja isa õdede ja vendade hulgast, kui 5 põlve sugupuu viiendas põlves seisvate uhkete maailmavõitjast esivanemate seast. Miks? Sest koerad sarnanevad kõige rohkem oma lähisugulastele ja paljud omadused võivad põlvede jooksul hoopistükis kaduma minna. Seepärast võibki olla nii, et maailmavõitjat sugupuus sisaldav koerake ei saa näitustel kuidagi isegi rahuldavat hinnet kätte. Mingil põhjusel selle maailmavõitja geenid ei kandunud lihtsalt sellele koerale edasi. Küll aga on see koerake üsna suure tõenäosusega oma vendade-õdede ja onude-tädidega ühte tüüpi.
Ema iseloom ja selle mõju
Lisaks geneetiliselt pärilikele omadustele, on väga oluline pesakonna ema iseloom ja käitumine. Nimelt on teadlased avastanud, et kui kasutada geneetiliselt enesekindlate koerte kutsikatel ammena ebakindlat koera, võivad kutsikad õppida kartma samu asju, mida nende amm. Seetõttu on ülioluline see, mismoodi käitub emasloom kutsikate juures ja vahel isegi on parem, kui kutsikate külastuse ajal eraldatakse veidi ujedam emasloom oma kutsikatest, et ta neid negatiivselt mõjutada ei saaks.
Kasvataja oskused ja tegevused
Mida tõsisem on sinu harrastushuvi, seda olulisem on sinu jaoks ka see, mida kasvataja kutsikatega teeb. Sportkoeraperspektiiviga pesakonna puhul on väga oluline, et kasvataja oskaks ja tahaks juba varases arengustaadiumis äratada kutsikates vajalikke instinkte nagu saagiinstinkt, toidutahe ning inimesele orienteeritus. Samuti on oluline nt varane oskuslik sotsialiseerimine ja kutsikate koordinatsiooni arendamine. Kuna kõik need tegevused nõuavad aga kasvatajalt väga teadlikku tegutsemist, siis kohati võib tegevuse puudumine olla parem, kui valesti tehtud tegevused. Tea, mida sul vaja on ja leia sobiv kasvataja!
Kutsikatega spetsiifiline tegelemine on muide ka kutsikate iseloomu testimise aluseks- kasvataja, kes veedab palju aega kutsikate sotsialiseerimise, nendega mängimise ja võib-olla lihtsamate harjutuste tegemisel, omab paremat ülevaadet kutsikate stressitaluvusest, instinktidest ja õppimiskiirusest, kui kasvataja, kes kutsikatega nii palju ei tegele või neid asju vaadata ei oska.
Kasvukeskkond
Pesakonna kasvukeskkond on samuti oluline. Kutsikas peaks olema loovutuseaks näinud ja kogenud erinevaid pindu, helisid, lõhnu ja olevusi, kuid ennekõike peavad need kogemused olema positiivsed ja meeldivad. Uuri kindlasti, milline on kasvataja plaan kasvukeskkonna stimuleerimiseks kutsikatel ning kuidas ta on talitanud ehmatuste või ülestimuleerimise vältimiseks.
Kui kutsikaaedik on täis ohutut rämpsu (plastpudelid, roikad, kilisevad-kolisevad esemed, erinavaid pinnakatteid jms) siis nii uskumatu, kui see ka ei ole- see on märk SUPER kasvatajast! See näitab, et kasvataja on tutvustanud kutsikatele kõige vastuvõtlikumas eas erinevaid materjale, pindasid, erinevalt käituvaid esemeid ja palju muud. Selliste kutsikate silmaring on loovutuseaks juba palju avaram, ning tänu sellele on neil tunduvalt lihtsam kohaneda oma uues elus kohatavate asjade ja olukordadega.
Paar sõna pesakonna suurusest ja loovutuseast
Pesakonna suurus võib olla samuti oluline.Väga suures pesakonnas peavad kutsikad võitlema toidu ja tähelepanu nimel ning neil võib olla suurem soodumus ennast ka tulevikus elus läbi suruda. Üksikuna sündinud kutsikate osas tuleks aga olla ettevaatlik ja uurida kasvatajalt, kas ta on leidnud sellele kutsikale võimalusi teiste kutsikatega kokkupuuteks. Kutsikad õpivad pesakonnakaaslastega mängides reguleerima oma hammustuse tugevust, lugema teiste kehakeelt ja vältima konflikte. Üksikuna sündinud kutsikal võivad sellised vajalikud sotsiaalsed oskused olla puudulikult arenenud.
Eriti ettevaatlik tuleks aga olla ilma emasloomata kasvanud üksiku kutsikaga või kutsikaga, kes on loovutatud uude perre väga varajases eas (alla 7 nädala vanusena), sest sellise kutsikaga on eriti suur oht sotsiaalsete oskuste puudujääkideks ning lisaks on ka kõrgendatud oht nn seksuaalsele vermimisele inimese suhtes. See tähendab seda, et kutsikas peab inimesi enda liigikaaslaseks ega näe teisi koeri tulevikus sellena. See võib tekitada tõsiseid probleeme suheldes nii inimeste kui ka koertega ning see probleem ei ole lahendatav koera elu jooksul! Õnneks esineb selliseid kutsikaid haruharva :).
Kui sul on koeravõtu eesmärk selge, siis tuleb esimese asjana uurida koera vanemaid. Koera vanemad peaksid endas kandma neid omadusi, mida sa otsid, sest täpselt nagu kaks siga ei saa anda järglaseks kägu, ei saa ka kaks närvilist ja kummalise kehaehitusega koera anda järglaseks võrratut näituse- või sportkoera. Mida geenibaasis ei ole, seda lihtsalt ei ole.
Lähisugulased- laiendatud sugupuu vs klassikaline 5 põlve sugupuu
Lisaks vanematele, on sul tegelikult vaja viia ennast kurssi koera suguvõsaga. Kennelliidu lehelt leidsid sa oma koera klassikalise 5 põlve sugupuu. Kui oled sealt vähemalt osasid koeri näinud ja nad sarnanevad oma omadustelt sinu soovitule, on super. Pesakonna valikul on sellest sugupuu vormist aga veel olulisem nn laiendatud sugupuu. Laiendatud sugupuus peetakse arvet kõikide õdede-vendade ja onude-tädide üle. Sinu tulevasele koerale sarnasema koera leiad sa tõenäolisemalt oma koera ema ja isa õdede ja vendade hulgast, kui 5 põlve sugupuu viiendas põlves seisvate uhkete maailmavõitjast esivanemate seast. Miks? Sest koerad sarnanevad kõige rohkem oma lähisugulastele ja paljud omadused võivad põlvede jooksul hoopistükis kaduma minna. Seepärast võibki olla nii, et maailmavõitjat sugupuus sisaldav koerake ei saa näitustel kuidagi isegi rahuldavat hinnet kätte. Mingil põhjusel selle maailmavõitja geenid ei kandunud lihtsalt sellele koerale edasi. Küll aga on see koerake üsna suure tõenäosusega oma vendade-õdede ja onude-tädidega ühte tüüpi.
Ema iseloom ja selle mõju
Lisaks geneetiliselt pärilikele omadustele, on väga oluline pesakonna ema iseloom ja käitumine. Nimelt on teadlased avastanud, et kui kasutada geneetiliselt enesekindlate koerte kutsikatel ammena ebakindlat koera, võivad kutsikad õppida kartma samu asju, mida nende amm. Seetõttu on ülioluline see, mismoodi käitub emasloom kutsikate juures ja vahel isegi on parem, kui kutsikate külastuse ajal eraldatakse veidi ujedam emasloom oma kutsikatest, et ta neid negatiivselt mõjutada ei saaks.
Kasvataja oskused ja tegevused
Mida tõsisem on sinu harrastushuvi, seda olulisem on sinu jaoks ka see, mida kasvataja kutsikatega teeb. Sportkoeraperspektiiviga pesakonna puhul on väga oluline, et kasvataja oskaks ja tahaks juba varases arengustaadiumis äratada kutsikates vajalikke instinkte nagu saagiinstinkt, toidutahe ning inimesele orienteeritus. Samuti on oluline nt varane oskuslik sotsialiseerimine ja kutsikate koordinatsiooni arendamine. Kuna kõik need tegevused nõuavad aga kasvatajalt väga teadlikku tegutsemist, siis kohati võib tegevuse puudumine olla parem, kui valesti tehtud tegevused. Tea, mida sul vaja on ja leia sobiv kasvataja!
Kutsikatega spetsiifiline tegelemine on muide ka kutsikate iseloomu testimise aluseks- kasvataja, kes veedab palju aega kutsikate sotsialiseerimise, nendega mängimise ja võib-olla lihtsamate harjutuste tegemisel, omab paremat ülevaadet kutsikate stressitaluvusest, instinktidest ja õppimiskiirusest, kui kasvataja, kes kutsikatega nii palju ei tegele või neid asju vaadata ei oska.
Kasvukeskkond
Pesakonna kasvukeskkond on samuti oluline. Kutsikas peaks olema loovutuseaks näinud ja kogenud erinevaid pindu, helisid, lõhnu ja olevusi, kuid ennekõike peavad need kogemused olema positiivsed ja meeldivad. Uuri kindlasti, milline on kasvataja plaan kasvukeskkonna stimuleerimiseks kutsikatel ning kuidas ta on talitanud ehmatuste või ülestimuleerimise vältimiseks.
Kui kutsikaaedik on täis ohutut rämpsu (plastpudelid, roikad, kilisevad-kolisevad esemed, erinavaid pinnakatteid jms) siis nii uskumatu, kui see ka ei ole- see on märk SUPER kasvatajast! See näitab, et kasvataja on tutvustanud kutsikatele kõige vastuvõtlikumas eas erinevaid materjale, pindasid, erinevalt käituvaid esemeid ja palju muud. Selliste kutsikate silmaring on loovutuseaks juba palju avaram, ning tänu sellele on neil tunduvalt lihtsam kohaneda oma uues elus kohatavate asjade ja olukordadega.
Paar sõna pesakonna suurusest ja loovutuseast
Pesakonna suurus võib olla samuti oluline.Väga suures pesakonnas peavad kutsikad võitlema toidu ja tähelepanu nimel ning neil võib olla suurem soodumus ennast ka tulevikus elus läbi suruda. Üksikuna sündinud kutsikate osas tuleks aga olla ettevaatlik ja uurida kasvatajalt, kas ta on leidnud sellele kutsikale võimalusi teiste kutsikatega kokkupuuteks. Kutsikad õpivad pesakonnakaaslastega mängides reguleerima oma hammustuse tugevust, lugema teiste kehakeelt ja vältima konflikte. Üksikuna sündinud kutsikal võivad sellised vajalikud sotsiaalsed oskused olla puudulikult arenenud.
Eriti ettevaatlik tuleks aga olla ilma emasloomata kasvanud üksiku kutsikaga või kutsikaga, kes on loovutatud uude perre väga varajases eas (alla 7 nädala vanusena), sest sellise kutsikaga on eriti suur oht sotsiaalsete oskuste puudujääkideks ning lisaks on ka kõrgendatud oht nn seksuaalsele vermimisele inimese suhtes. See tähendab seda, et kutsikas peab inimesi enda liigikaaslaseks ega näe teisi koeri tulevikus sellena. See võib tekitada tõsiseid probleeme suheldes nii inimeste kui ka koertega ning see probleem ei ole lahendatav koera elu jooksul! Õnneks esineb selliseid kutsikaid haruharva :).
Kaks emmet. Siin pildil olev täiskasvanud punane koer oli oma pesakonnas ainus kutsikas. Õnneks oli tema kasvatajal samal ajal ka teine pesakond. Tänu sellele oli võimalik üksiku kutsika juurde lisada teise pesakonna nõrgem kutsikas ning lasta pesakondadel koos mängida. Aastaid hiljem sündis sellel üksikul kutsikal samuti pesakond koos teise emasega samal ajal ning nagu pildil näha, jagas ka tema teise emasega koos pesakonna kasvatamise rasket koormat :).
RSS Feed
