Kui su koeral on juba välja arenenud paugukartlikkus tead sa seda kindlasti, sest su koer muutub alati pauke kuuldes rahutuks ja närviliseks, kontaktivõimetuks, poeb kuskile voodi alla peitu, keeldub õue pissile minemast, haugub või ulub vahet pidamata, ei söö korralikult või muutub üliaplaks ja käitub üldse väga teistmoodi, kui muidu. Paugukartlikkust esineb kõige rohkem nt colliedel (sh borderid, aussied, sheltied jne), saksa lambakoertel (aga ka belgia lambakoertel ja teistel sama tüüpi koertel), Beagletel (ja osadel teistel jahikoeratõugudel).
Musti paanikat reedavad pinges näolihased, punnis ja laienenud pupillidega silmad, tugev ja pinnapealne lõõtsutamine temperatuuril, mille juures ta muidu tunneb end mugavalt ning rahutu ringi sebimine või esiku nurka pugemine pikemaks ajaks
Võimalused paugukartliku koera aitamiseks:
- Akuutse seisundi ennetamine eelmises postituses väljatoodud võtetega.
- Paugu sidumine millegi koerale meeldivaga, nagu sai ka eelmises postituses kirjeldatud. Kui koer saab pauku kuuldes igakordselt maiuseid, on lootust et hirm paukude ees asendub tasapisi rõõmsa ootusega ning koer muutub seetõttu pauke kuuldes kontaktsemaks ja muretumaks. Paugukartlikul koeral peaks sellel perioodil olema pidevalt käepärast mõned maitsvad maiused. Selleks piisab mõnel koeral viineritest-kotlettidest, kuid teiste puhul tuleb ette valmistada praetud või kuivatatud maksast, looma südamest või lausa looma maost maiused (viimast saab osta näiteks turult ja kuigi selle tükeldamine on tülikas ja käsitlemine ebameeldiv, on see enamuse koerte jaoks hindamatu väärtusega maius, mida soostutakse tihti sööma ka siis, kui muud maiused enam hirmu tõttu kaubaks ei lähe).
- Põhjalikuma treeningprotokolli läbimine eelnimetatud meetodiga. Selle jaoks saab abivahenditena kasutada ka spetsiaalseid cd-sid (nt see) ning treeningplaani paikapanekul võiks abi olla mõnest spetsiifiliselt sellel teemal kirjutatud artiklitest (inglise keeles leiab põhjalikumaid artikleid, kui eesti keeles).
- Harjumisele või kohanemisele lootma jääda ei maksa. Kui sa ei võta midagi ette ja koer elab pidevalt paukude keskel, siis suurema tõenäosusega hirm üldistub ja koer muutub veelgi tundlikumaks.
- Kui koer läheb jalutuskäigul paanikasse, liigu temaga kiiresti pauguallikast kaugemale ja paku talle võimalust minna autosse või tuppa tagasi. Sa ei kinnista sellega hirmu, vaid aitad oma sõbra turvalisse kohta (pikemalt on hirmu kinnistamisest juttu siin artiklis). Sellega sa mitte ainult ei tee tema olemist paremaks, vaid sa aitad koeral näha endas liitlast ja abimeest, kelle poole hädas pöörduda. See tähendab, et koer hakkab paanikaolukorras rohkem sinuga kontakti võtma ja sul on lihtsam teda aidata.
- T-touch mähkimismeetodite või thundershirti abil ärevusseisundi vähendamine. Thundershirt on spetsiaalne vestitaoline toode koertele, mis istub tihedalt ümber koera ja mõjub talle rahustavalt (tihe ja ühtlane surve keha ümber rahustab paljusid loomi). Sarnase efekti võib anda ka mõne väiksema t-särgi koerale selga tõmbamine või elastiksidemega mähkimine t-touch meetodil (juhendava joonise leiate siit). Soovitan nende meetodite osas konsulteerida kellegagi, kellel on vastav kogemus olemas.
- Koerale toeks olemine. Istu ta kõrvale maha, räägi temaga ja proovi tõsta ta tuju maiusepüüdmismängudega (mõned näited allolevas videoklipis). Kui koeral on mõned lemmikud trikid, võid lasta tal ka neid teha, sest ka see võib aidata tal meeleolu paremaks teha ja ta šokist välja tuua. Samamoodi võib abi olla rahulikust mänguasjaga mängimisest. Pea meeles, et liikumine rahustab ja aitab lihaseid lõdvestada ning ühtlasi aitavad mäng ja söömine tõsta nö õnnehormoonide taset organismis.
- Käsimüügiravimid – veterinaarkliinikutes müüakse loodusliku päritoluga rahusteid ning sünteetilisi feromoone nagu Adaptil (lõhnad, mis immiteerivad emapiimas sisalduvaid lõhnasid ja pakuvad koertele turvatunnet). Käsimüügiravimid on üldiselt üsna leebetoimelised ja need ei pruugi tõsise hirmuga koertele alati piisavaks abiks olla. Ühtlasi on nende toime individuaalne ja võib nõuda veidi katsetamist, enne kui konkreetse abivahendi juurde jääda saab. Seetõttu tuleks uurima hakata juba mitu nädalat enne aastavahetust.
- Retseptiravimid jagunevad pikemaajalisteks ravimiteks (nt Prozac, Zoloft, Clomicalm) ja nö akuutse seisundi ühekordseks leevendamiseks mõeldud ravimiteks (nagu paljudele tuntud Xanax, Valium, Trazodone). Kuna paugukartlikkuse probleem üldistub koertel kergesti (koer kardab alguses vaid raketipauke aga muutub varsti ülitundlikuks ka teist tüüpi paukude või vilede suhtes), on tugevalt seotud pärilikkusega ning treeninguga väga raskesti lahendatav, on ravimite tugi paljudel juhtudel suureks abiks probleemi lahendamisel ja seetõttu tasub veterinaaridega sel teemal konsulteerida.
- Kolimine. See kõlab küll väga äärmuslikult, aga mõnele koerale tõesti on parem, kui ta saab elada oma elu ära kuskil metsa sees, kus ta kunagi ei pea kuulma ilutulestikku, selle asemel et veeta oma elu kroonilise stressi all kannatades. Kui oled juba kõike proovinud või sa ei taha/saa selle probleemiga tegeleda ning sa näed, et probleem segab olulisel määral ja igapäevaselt koera normaalset elutegevust, võiks ka seda varianti kaaluda.
Ühtlasi tahaksin ma panna midagi südamele kõigile neile inimestele, kes planeerivad oma koertele pesakonda. Helitundlikkuse probleem pärandub edasi väga tugevalt, eeldab omanikult tohutult häid koerakoolitusoskuseid ning nagu eelnevatest postitustest selgub, on selle ennetamine ja lahendamine väga keerulised. Seega minu jõulusoov oleks järgmine:
Palun ärge kasutage aretuses helitundlikke koeri või nende vahetuid sugulasi!
Loodan, et minu artikliteseeriast oli kellelegi abi ning soovin kõigile rahulikku ja vaikset pühadeaega :)
RSS Feed
