Kuulutus ei ole enam aktiivne
Täna läks Grannu oma uute inimestega oma uude koju Lääne-Virumaal. Selle tõenäosus on kaduv-väike (peaaegu olematu!), et Grannu sugune koer leiab ühe heasoovliku inimesele kaastunde ja satub tänu sellele surmasüstla asemel hoopis Eestisse. Veel väiksem on tõenäosus, et ta leiab Eestis peatuspaiga inimeste juures kes teda armastavad ja aidata soovivad, isegi kui nad ei olnud koeravõttu üldse planeerinud ega selleks valmis. Hulkurielu käigus oli tõenäosus autoteedel liikudes ellu jääda ääretult väike. Ja kõigest sellest veel kõige väiksem on tõenäosus, et selline koer lõpuks leiab endale ideaalilähedase kodu peres, kus on suur kõrge aiaga piiratud hoov, aedikud õues ja toas ning omanikuks inimesed, kellele on just keerulise mineviku ja iseloomuga teise ringi koerad südamelähedased ning kes omavad ka vastavat kogemust. Grannu ilmselt ei tea tõenäosusteooriatest mitte midagi ja pole vajagi, sest Grannu on koer, kellel on siin elus hullupööra vedanud.
Täna olin tunnistajaks ilusale momendile, kus võõraste suhtes kahtlustav koer ise läks tutvust tegema võõra inimesega, sõi ta peost kotlette, palus tal ennast sügada ja lõpuks kutsus mängulegi. Selline mulje jäi, et Grannu sai kohe aru, kellega tegemist on, sest selliselt ei ole ta iial võõra inimesega käitunud. Vaimustus oli vastastikune ja nii saidki vormistatud paberid ja veidi hiljem saime me väheke tühja mõru-magusa tundega vaadata, kuidas meile nii kalliks saanud koerake oma uue pere autoga silmapiirilt kadus...
Minu sügav kummardus ja tänud kõigile, kes mängisid oma osa selles muinasjutulises loos!
Täna läks Grannu oma uute inimestega oma uude koju Lääne-Virumaal. Selle tõenäosus on kaduv-väike (peaaegu olematu!), et Grannu sugune koer leiab ühe heasoovliku inimesele kaastunde ja satub tänu sellele surmasüstla asemel hoopis Eestisse. Veel väiksem on tõenäosus, et ta leiab Eestis peatuspaiga inimeste juures kes teda armastavad ja aidata soovivad, isegi kui nad ei olnud koeravõttu üldse planeerinud ega selleks valmis. Hulkurielu käigus oli tõenäosus autoteedel liikudes ellu jääda ääretult väike. Ja kõigest sellest veel kõige väiksem on tõenäosus, et selline koer lõpuks leiab endale ideaalilähedase kodu peres, kus on suur kõrge aiaga piiratud hoov, aedikud õues ja toas ning omanikuks inimesed, kellele on just keerulise mineviku ja iseloomuga teise ringi koerad südamelähedased ning kes omavad ka vastavat kogemust. Grannu ilmselt ei tea tõenäosusteooriatest mitte midagi ja pole vajagi, sest Grannu on koer, kellel on siin elus hullupööra vedanud.
Täna olin tunnistajaks ilusale momendile, kus võõraste suhtes kahtlustav koer ise läks tutvust tegema võõra inimesega, sõi ta peost kotlette, palus tal ennast sügada ja lõpuks kutsus mängulegi. Selline mulje jäi, et Grannu sai kohe aru, kellega tegemist on, sest selliselt ei ole ta iial võõra inimesega käitunud. Vaimustus oli vastastikune ja nii saidki vormistatud paberid ja veidi hiljem saime me väheke tühja mõru-magusa tundega vaadata, kuidas meile nii kalliks saanud koerake oma uue pere autoga silmapiirilt kadus...
Minu sügav kummardus ja tänud kõigile, kes mängisid oma osa selles muinasjutulises loos!
See on Grannu, ametliku nimega norra keeles Granat. Paljudele on Grannu juba tuttav läbi mitmete Facebookis jagatud kuulutuste, kus Grannu on leitud Harku valla piiridest uitamast.
Grannu on 6 aastane isane kastreerimata nn alaska husky (spetsiaalselt kelguveoks aretatud tõutunnistuseta koer). Ta on sündinud ja kasvanud Põhja Norras kelgukoerte safari kasvanduses, kus kasvatatakse koeri turistidele lõbusõitude pakkumise eesmärgil. Sellistes farmides on tavapäraselt sadu koeri, kes elavad kettides ja kelle pidamise ainus eesmärk on töö rakendis (on loomulikult ka erandeid!). Iga koeraga individuaalselt tegelemiseks napib aega ja võimalusi ning kui koer ei ole enam funktsionaalne, muutub ta üleliigseks suuks. Lemmikloomaks sellised sotsialiseerimata, kasvatamata ja poolmetsikud koerad üldiselt hästi ei sobi ning seetõttu on sellises olukorras karm reaalsus, et koerad pannakse magama. Selline otsus tehakse siis kui koera on keeruline pidada (ei ole võimalik kinni hoida või ei saa läbi teiste koertega), keeruline hallata (ei lase ennast asjatundmatutel inimestel kergesti käsitleda ja käitub aralt või agressiivselt), ei tee tööd piisavalt hästi (veo motivatsioon kõigub füüsilistel või vaimsetel põhjustel või on koer vanuse tõttu jäänud teistest aeglasemaks) või on haige.
Grannu puhul otsustati samuti, et teda ei ole enam vaja ja ta pannakse magama. Miks tema puhul nii otsustati, saame vaid oletada. Grannul aga vedas, sest samal ajal lõppes tööleping ühel selles kasvanduses töötanud Eesti neiul ja neiu otsustas parimate soovidega Grannu kindlast surmast päästa. Nii rändas Grannu Eestisse. Tegelikult aga puudusid neiul võimalused Grannu pidamiseks ja Grannu leidis kiiresti uue kodu minu sõbranna isa juures. Kahjuks on elu mõnikord aga keeruline ja tänaseks on otsustatud, et ka selles kodus puuduvad võimalused Grannu pidamiseks.
Miks Grannu otsib uut kodu?
Grannu pidamise teeb väga keeruliseks tema rändaja loomus ja oskus pääseda hulkuma igal võimalikul moel. Seni on Grannu leidnud võimalusi aiast välja saamiseks läbi väikeste aukude aias (reaalselt alla 10 cm) ja ka keti otsast on ta ennast korduvalt välja vingerdanud. Grannu on sotsialiseerimata, võõraste suhtes reserveeritud ja eemalolev ning väga energiline koer. Lisaks kardab Grannu vanemaid inimesi ning just ühe vanainimesega jagab ta praegusel ajal oma elamist. Ka see ei laabu probleemideta. Teiselt poolt on Grannu praegusel omanikul töö kõrvalt vaja hoolt kanda järjest süvenevat rasket haigust põdeva vanainimese eest ning Grannuga tegelemiseks või tema hulkumiste ennetamiseks napib aega ja võimalusi.
Milline kodu sobiks Grannule?
1) Inimesel peab olema võimalus tõkestada selle koera hulkumised. See tähendab, et tal peab olema olemas või valmidus ehitada ca 2 meetri kõrgune umbes 20 cm maa alla ulatuv ja ülevalt sissepoole kaarduv või katusega närimiskindlast metallist ja lukustatav aedik. Või peab olema võimalus teha Grannust toakoer, kes aias järelvalveta aega ei veeda. Toakoerana puudub Grannul aga igasugune kogemus ja arvestades tema profiili, peab inimene arvestama järgmisega: ilmselt ta närib või lõhub ära mõnegi asja, võib juhtuda et ta ei oska puhtust pidada ja kindlasti ei tea ta, et toas ollakse vaikselt ja rahulikult ega joosta mööda mööblit ringi. Selleks kõigeks peab inimene valmis olema.
2) Inimesel peab olema iga päev vähemalt järgmised 4-5 aastat võimalik Grannule füüsilist ja vaimset maandust pakkuda (enne kui koer vananeb ja selle tõttu rahulikumaks jääb). Füüsiliseks väsitamiseks tuleb arvestada oma igapäevasesse rutiini paaritunniseid jalutuskäigud looduses, jooksmine või veospordi harrastamine. Vaimseks väsitamiseks tuleb leida iga päev paarkümmend minutit trikitrenniks, ninatööks, mõtlemist nõudvateks mängudeks või muuks selliseks.
3) Inimesel peab olema valmidus pühendada aega poolmetsiku koera sotsialiseerimiseks ja ühiskonda sulandamiseks. See tähendab õppimist, treeningute planeerimist ja ajakulu plaanide elluviimiseks. Grannuga oleks vaja teha tööd vähemalt hirmuga inimeste ees (on ettevaatlik võõraste inimestega ja kardab vanu inimesi), kontaktiga (praegu ei oska ta tulla kutsumise peale ega jalutada lahtiselt inimesega koos), aias püsimisega (tuleb luua aias olemisele väärtus), rihmas tirimisega (kui see häirib) ja autosõiduga (kõige hullem ei ole, aga vajab siiski veidi tööd).
Kuigi inimestega on Grannu leebe, võib tema kohta eeldada, et ta ei sobi kokku väikeste loomadega. Lastega läbisaamise kohta andmed puuduvad. Minu emase koeraga sai ta läbi konfliktivabalt, sest oskab kasutada kehakeelt (minu emane on nõus suhtlema ainult nende koertega, kes on viisakad). Grannul on ka olemas kaks isast koer-sõpra, kellega ta samuti on algusest peale väga hästi läbi saanud ja isegi mänginud. Seega teised koerad peres ei ole tema jaoks ilmselt probleemiks, kui teised koerad samuti sõbralikud on.
Nädala lõpus tuleb juurde uusi pilte Grannust ja proovin järgi, kas ta mäletab midagi kelgukoera elust. Kui talle pakub see huvi, võiks tast ju saada tore harrastuskoer kellelegi veospordi huvilisele.
Grannuga tuleb kaasa tema euro pass ja rihmad. Lisaks võib tema uus omanik arvestada, et aitan tal panna kokku Grannu sotsialiseerimiseks treeningplaanid, leida vajadusel treeneri või õppematerjalid ja olen toeks, kui tuleb ette muresid.
Kui sa tunned oma elukorraldust kriitiliselt hinnates, et sa ei saa Grannule väärilist kodu pakkuda aga Grannu lugu läks sulle väga hinge, siis palun aita meid ja jaga seda kuulutust edasi.
Kui sa tunned, et oled valmis suurteks elumuutusteks ja pühendumiseks sellisele koerale, siis helista alloleval numbril ja küsi lisa.
PALUN ära kindlasti helista siis, kui sulle lihtsalt meeldib Grannu eksootiline välimus ja vahva lugu. Grannu on tulnud väga pika tee ja vahetanud juba piisavalt elukohti. Seega parem lihtsalt siis jaga seda kuulutust oma sõpradega ja aita meil leida Grannu loole õnnelik lõpp.
Grannu on 6 aastane isane kastreerimata nn alaska husky (spetsiaalselt kelguveoks aretatud tõutunnistuseta koer). Ta on sündinud ja kasvanud Põhja Norras kelgukoerte safari kasvanduses, kus kasvatatakse koeri turistidele lõbusõitude pakkumise eesmärgil. Sellistes farmides on tavapäraselt sadu koeri, kes elavad kettides ja kelle pidamise ainus eesmärk on töö rakendis (on loomulikult ka erandeid!). Iga koeraga individuaalselt tegelemiseks napib aega ja võimalusi ning kui koer ei ole enam funktsionaalne, muutub ta üleliigseks suuks. Lemmikloomaks sellised sotsialiseerimata, kasvatamata ja poolmetsikud koerad üldiselt hästi ei sobi ning seetõttu on sellises olukorras karm reaalsus, et koerad pannakse magama. Selline otsus tehakse siis kui koera on keeruline pidada (ei ole võimalik kinni hoida või ei saa läbi teiste koertega), keeruline hallata (ei lase ennast asjatundmatutel inimestel kergesti käsitleda ja käitub aralt või agressiivselt), ei tee tööd piisavalt hästi (veo motivatsioon kõigub füüsilistel või vaimsetel põhjustel või on koer vanuse tõttu jäänud teistest aeglasemaks) või on haige.
Grannu puhul otsustati samuti, et teda ei ole enam vaja ja ta pannakse magama. Miks tema puhul nii otsustati, saame vaid oletada. Grannul aga vedas, sest samal ajal lõppes tööleping ühel selles kasvanduses töötanud Eesti neiul ja neiu otsustas parimate soovidega Grannu kindlast surmast päästa. Nii rändas Grannu Eestisse. Tegelikult aga puudusid neiul võimalused Grannu pidamiseks ja Grannu leidis kiiresti uue kodu minu sõbranna isa juures. Kahjuks on elu mõnikord aga keeruline ja tänaseks on otsustatud, et ka selles kodus puuduvad võimalused Grannu pidamiseks.
Miks Grannu otsib uut kodu?
Grannu pidamise teeb väga keeruliseks tema rändaja loomus ja oskus pääseda hulkuma igal võimalikul moel. Seni on Grannu leidnud võimalusi aiast välja saamiseks läbi väikeste aukude aias (reaalselt alla 10 cm) ja ka keti otsast on ta ennast korduvalt välja vingerdanud. Grannu on sotsialiseerimata, võõraste suhtes reserveeritud ja eemalolev ning väga energiline koer. Lisaks kardab Grannu vanemaid inimesi ning just ühe vanainimesega jagab ta praegusel ajal oma elamist. Ka see ei laabu probleemideta. Teiselt poolt on Grannu praegusel omanikul töö kõrvalt vaja hoolt kanda järjest süvenevat rasket haigust põdeva vanainimese eest ning Grannuga tegelemiseks või tema hulkumiste ennetamiseks napib aega ja võimalusi.
Milline kodu sobiks Grannule?
1) Inimesel peab olema võimalus tõkestada selle koera hulkumised. See tähendab, et tal peab olema olemas või valmidus ehitada ca 2 meetri kõrgune umbes 20 cm maa alla ulatuv ja ülevalt sissepoole kaarduv või katusega närimiskindlast metallist ja lukustatav aedik. Või peab olema võimalus teha Grannust toakoer, kes aias järelvalveta aega ei veeda. Toakoerana puudub Grannul aga igasugune kogemus ja arvestades tema profiili, peab inimene arvestama järgmisega: ilmselt ta närib või lõhub ära mõnegi asja, võib juhtuda et ta ei oska puhtust pidada ja kindlasti ei tea ta, et toas ollakse vaikselt ja rahulikult ega joosta mööda mööblit ringi. Selleks kõigeks peab inimene valmis olema.
2) Inimesel peab olema iga päev vähemalt järgmised 4-5 aastat võimalik Grannule füüsilist ja vaimset maandust pakkuda (enne kui koer vananeb ja selle tõttu rahulikumaks jääb). Füüsiliseks väsitamiseks tuleb arvestada oma igapäevasesse rutiini paaritunniseid jalutuskäigud looduses, jooksmine või veospordi harrastamine. Vaimseks väsitamiseks tuleb leida iga päev paarkümmend minutit trikitrenniks, ninatööks, mõtlemist nõudvateks mängudeks või muuks selliseks.
3) Inimesel peab olema valmidus pühendada aega poolmetsiku koera sotsialiseerimiseks ja ühiskonda sulandamiseks. See tähendab õppimist, treeningute planeerimist ja ajakulu plaanide elluviimiseks. Grannuga oleks vaja teha tööd vähemalt hirmuga inimeste ees (on ettevaatlik võõraste inimestega ja kardab vanu inimesi), kontaktiga (praegu ei oska ta tulla kutsumise peale ega jalutada lahtiselt inimesega koos), aias püsimisega (tuleb luua aias olemisele väärtus), rihmas tirimisega (kui see häirib) ja autosõiduga (kõige hullem ei ole, aga vajab siiski veidi tööd).
Kuigi inimestega on Grannu leebe, võib tema kohta eeldada, et ta ei sobi kokku väikeste loomadega. Lastega läbisaamise kohta andmed puuduvad. Minu emase koeraga sai ta läbi konfliktivabalt, sest oskab kasutada kehakeelt (minu emane on nõus suhtlema ainult nende koertega, kes on viisakad). Grannul on ka olemas kaks isast koer-sõpra, kellega ta samuti on algusest peale väga hästi läbi saanud ja isegi mänginud. Seega teised koerad peres ei ole tema jaoks ilmselt probleemiks, kui teised koerad samuti sõbralikud on.
Nädala lõpus tuleb juurde uusi pilte Grannust ja proovin järgi, kas ta mäletab midagi kelgukoera elust. Kui talle pakub see huvi, võiks tast ju saada tore harrastuskoer kellelegi veospordi huvilisele.
Grannuga tuleb kaasa tema euro pass ja rihmad. Lisaks võib tema uus omanik arvestada, et aitan tal panna kokku Grannu sotsialiseerimiseks treeningplaanid, leida vajadusel treeneri või õppematerjalid ja olen toeks, kui tuleb ette muresid.
Kui sa tunned oma elukorraldust kriitiliselt hinnates, et sa ei saa Grannule väärilist kodu pakkuda aga Grannu lugu läks sulle väga hinge, siis palun aita meid ja jaga seda kuulutust edasi.
Kui sa tunned, et oled valmis suurteks elumuutusteks ja pühendumiseks sellisele koerale, siis helista alloleval numbril ja küsi lisa.
PALUN ära kindlasti helista siis, kui sulle lihtsalt meeldib Grannu eksootiline välimus ja vahva lugu. Grannu on tulnud väga pika tee ja vahetanud juba piisavalt elukohti. Seega parem lihtsalt siis jaga seda kuulutust oma sõpradega ja aita meil leida Grannu loole õnnelik lõpp.
 Grannu jalutamas koos sõbra Jassuga |  Grannu piilub tuppa |
RSS Feed
