Õhtud on muutunud pikemaks, ilmad soojemaks ning on märgata ka meiepoolset aktiviseerumist. Teen lühikokkuvõtte meie viimasest kuust.
Ronni
Ronni käis kahel korral grupitrennis. Üks kord Meeraga koos, teine kord omaette. Lisaks oleme käinud temaga paljudes talle uutes kohtades ja tutvunud uute koertega. Koertele reageerimisega tuleb meil teha veel kõvasti tööd, kuid paljuski on juba näha progressi. Seni kuni teised tema suhtes huvi üles ei näita või liiga aktiivselt ei mölla, saab ta nendega ilusti koos eksisteerida.
Muutuseid on veel. Ronni on muutunud viimasel ajal kuidagi kergesti juhitavaks ja õpetatavaks. Näiteks on ta selgeks saanud oma esimese nullist kuni lõpuni 100% vabavormitud käitumisena platvormil tiirlemise, mis on väga hea koordinatsiooni ja tähelepanu harjutus. Koordinatsiooni harjutusi oleme teinud temaga teisigi, ning ta hakkab vaikselt aru saama mitu jalga tal on ja kus need asetsevad. Samuti on ta lõpuks õppinud ühtlaselt järgnema maiusele või käe targetile, mis oli alles mõni aeg tagasi tema jaoks tohutult raske. Tänu sellele on teda lihtsam suunata. Veel on tal tekkinud võime kuulata ja seetõttu eristada käsklusi. Enam ei ole seda, et kui välja minna ja suhtlust alustada, siis ta pakub hullunult kõik oma repertuaari läbi, ilma et suudaks hetkekski kuulatada, ning hakkab lõpuks frustratsioonist haukuma, sest ta ei saa aru miks ta maiuseid ei saa :D.
Päris uute asjadena on ta õppinud lisaks platvormile selgeks näiteks puuri mineku ja seal püsimise (samal ajal kui Meera teeb trenni), eesasendi ja mänguasjade toomise koos loovutamisega. See viimane oli tema jaoks väga raske, sest ta on oma olemuselt seda tüüpi koer, kes tahab kõik oma varanduse omale hoida. Ja kuigi seda kõike on niigi juba päris palju, siis viimase kuu ajaga on Ronni hakanud ka lõdvas rihmas jalutama, oskab püsida meie juures lahtiselt jalutades, reageerides seejuures isegi vaiksetele vihjetele, ning ei nuta oma sööki oodates. Ahjaa ja mängima on ta ka õppinud nüüd mõistlikumalt, ilma mulle jalaga kõhtu hüppamata või kogemata kätt hammustamata ning samal ajal minuga kontaktis püsides. Nii et laias laastus on tunda, et koer hakkab küpseks saama :).
Meera
Ka Meeraga on toimunud viimase kuuga tohutud muutused. Oleme temaga vahelduva eduga redutanud Mustamäel ning samuti käinud grupitrennis, uutes kohtades jalutamas ning teinud sotsialiseerimisharjutusi. Meera stressitaluvusvõime ja taastumiskiirus on hüppeliselt kasvanud ning ta on viimasel ajal muutunud väga rõõmsameelseks ja muretuks koeraks. Näiteks on ta hakanud alati mind nähes saba liputama - isegi kui ma kõnnin tast mööda 5 minuti jooksul 10 korda. Teise kõrvalnähuna on ära kadunud näiteks rihmas tirimine. Kolmas ja suurim kõrvalnäht on, et ma saan Meera ainuüksi pisikese kehakeele muudatuse või pilguga endaga mängima. Seda enamasti ilma mänguasjata aga kui soov on, siis ka mänguasjaga (enamasti mul pole mänguasja käepärast ja me ei vaja ka seda, nii et puudust ei tunne). Ja mängimise ajal suudab ta püsida kontaktis ja aktiivne, ilma et mina ise selleks midagi teeks. Meeraga sai see kuu veidi vähem tegeletud kui Ronniga, kuna tal oli vahepeal jooksuaeg ja sellega mingi probleem, millele täpselt sõrme peale panna arstid ei osanud. Praegu on tervis korras aga igaks juhuks hoiame veel trennidega madalat profiili ja koer on jälgimise all. Käime paari kuu pärast uuesti ultrahelis ja vaatame siis selle põhjal, mis edasi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil kõigil on olnud tohutult tegus ja arenguid täis kuu. Remont hakkab ühele poole saama, koertega suhe hakkab sarnanema rohkem sellele, mille poole ma püüelnud olen ning minu õppetöö veebikoolis hakkab vaikselt juba ülikooli meenutama oma mahult ja intensiivsuselt (esimesest kursusest saab kohe-kohe aasta). Kahe nädala pärast lõppevad 2 kursust, siis kavatsen alustada augustist veel vähemalt ühega ning samal ajal osalen ka tasuta pakutaval Susan Garrett’i Recallersil ning Brian Hare’i Dog Emotion and Cognitionil. Märkasin, et Eestiski korraldatakse lähiajal paar huvitavat loengut aga – APPI!!! kuskil jookseb inimvõimete piir ju ka :D. Selle aasta õppimisstatistika on päris karm- olen siiani registreeritud kokku seitsmele ca 2 kuusele veebikursusele ja lugenud läbi 5 head raamatut koerte koolitamise teemal. Artikleid ja videoid ma ei loe kokku aga neid on ilmselt sadu. Ja nüüd... nüüd hakkavad need kokku ahmitud teadmised vaikselt omavahel suhtlema ja ühtseks tervikuks formuleeruma ning viimaks ometi tunnen ma, et ma tean täpselt kuhu ma jõuda tahan ja kuidas sinna saada :).
Ronni
Ronni käis kahel korral grupitrennis. Üks kord Meeraga koos, teine kord omaette. Lisaks oleme käinud temaga paljudes talle uutes kohtades ja tutvunud uute koertega. Koertele reageerimisega tuleb meil teha veel kõvasti tööd, kuid paljuski on juba näha progressi. Seni kuni teised tema suhtes huvi üles ei näita või liiga aktiivselt ei mölla, saab ta nendega ilusti koos eksisteerida.
Muutuseid on veel. Ronni on muutunud viimasel ajal kuidagi kergesti juhitavaks ja õpetatavaks. Näiteks on ta selgeks saanud oma esimese nullist kuni lõpuni 100% vabavormitud käitumisena platvormil tiirlemise, mis on väga hea koordinatsiooni ja tähelepanu harjutus. Koordinatsiooni harjutusi oleme teinud temaga teisigi, ning ta hakkab vaikselt aru saama mitu jalga tal on ja kus need asetsevad. Samuti on ta lõpuks õppinud ühtlaselt järgnema maiusele või käe targetile, mis oli alles mõni aeg tagasi tema jaoks tohutult raske. Tänu sellele on teda lihtsam suunata. Veel on tal tekkinud võime kuulata ja seetõttu eristada käsklusi. Enam ei ole seda, et kui välja minna ja suhtlust alustada, siis ta pakub hullunult kõik oma repertuaari läbi, ilma et suudaks hetkekski kuulatada, ning hakkab lõpuks frustratsioonist haukuma, sest ta ei saa aru miks ta maiuseid ei saa :D.
Päris uute asjadena on ta õppinud lisaks platvormile selgeks näiteks puuri mineku ja seal püsimise (samal ajal kui Meera teeb trenni), eesasendi ja mänguasjade toomise koos loovutamisega. See viimane oli tema jaoks väga raske, sest ta on oma olemuselt seda tüüpi koer, kes tahab kõik oma varanduse omale hoida. Ja kuigi seda kõike on niigi juba päris palju, siis viimase kuu ajaga on Ronni hakanud ka lõdvas rihmas jalutama, oskab püsida meie juures lahtiselt jalutades, reageerides seejuures isegi vaiksetele vihjetele, ning ei nuta oma sööki oodates. Ahjaa ja mängima on ta ka õppinud nüüd mõistlikumalt, ilma mulle jalaga kõhtu hüppamata või kogemata kätt hammustamata ning samal ajal minuga kontaktis püsides. Nii et laias laastus on tunda, et koer hakkab küpseks saama :).
Meera
Ka Meeraga on toimunud viimase kuuga tohutud muutused. Oleme temaga vahelduva eduga redutanud Mustamäel ning samuti käinud grupitrennis, uutes kohtades jalutamas ning teinud sotsialiseerimisharjutusi. Meera stressitaluvusvõime ja taastumiskiirus on hüppeliselt kasvanud ning ta on viimasel ajal muutunud väga rõõmsameelseks ja muretuks koeraks. Näiteks on ta hakanud alati mind nähes saba liputama - isegi kui ma kõnnin tast mööda 5 minuti jooksul 10 korda. Teise kõrvalnähuna on ära kadunud näiteks rihmas tirimine. Kolmas ja suurim kõrvalnäht on, et ma saan Meera ainuüksi pisikese kehakeele muudatuse või pilguga endaga mängima. Seda enamasti ilma mänguasjata aga kui soov on, siis ka mänguasjaga (enamasti mul pole mänguasja käepärast ja me ei vaja ka seda, nii et puudust ei tunne). Ja mängimise ajal suudab ta püsida kontaktis ja aktiivne, ilma et mina ise selleks midagi teeks. Meeraga sai see kuu veidi vähem tegeletud kui Ronniga, kuna tal oli vahepeal jooksuaeg ja sellega mingi probleem, millele täpselt sõrme peale panna arstid ei osanud. Praegu on tervis korras aga igaks juhuks hoiame veel trennidega madalat profiili ja koer on jälgimise all. Käime paari kuu pärast uuesti ultrahelis ja vaatame siis selle põhjal, mis edasi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil kõigil on olnud tohutult tegus ja arenguid täis kuu. Remont hakkab ühele poole saama, koertega suhe hakkab sarnanema rohkem sellele, mille poole ma püüelnud olen ning minu õppetöö veebikoolis hakkab vaikselt juba ülikooli meenutama oma mahult ja intensiivsuselt (esimesest kursusest saab kohe-kohe aasta). Kahe nädala pärast lõppevad 2 kursust, siis kavatsen alustada augustist veel vähemalt ühega ning samal ajal osalen ka tasuta pakutaval Susan Garrett’i Recallersil ning Brian Hare’i Dog Emotion and Cognitionil. Märkasin, et Eestiski korraldatakse lähiajal paar huvitavat loengut aga – APPI!!! kuskil jookseb inimvõimete piir ju ka :D. Selle aasta õppimisstatistika on päris karm- olen siiani registreeritud kokku seitsmele ca 2 kuusele veebikursusele ja lugenud läbi 5 head raamatut koerte koolitamise teemal. Artikleid ja videoid ma ei loe kokku aga neid on ilmselt sadu. Ja nüüd... nüüd hakkavad need kokku ahmitud teadmised vaikselt omavahel suhtlema ja ühtseks tervikuks formuleeruma ning viimaks ometi tunnen ma, et ma tean täpselt kuhu ma jõuda tahan ja kuidas sinna saada :).
RSS Feed