Kirjutasin varem et osalen kahel tasuta kursusel juulis ja mõtlen nüüd, et võib-olla võiks natuke sellest kirjutada. Dog Emotion-il ja Cognitionil ma ei jõudnud järge pidada, kuna teema ei ole minu jaoks nii paeluv. Olen varasemalt lugenud sama lektori raamatut Geniaalsed koerad ja kuigi mulle meeldis see raamat oma sisu ja viidete poolest, siis koolituslik pool jättis veidra mulje nagu autor ei oleks ennast eelnevalt selle teemaga sama süvitsi kurssi viinud, kui kõige muuga. Ilmselt see ka vähendas mu huvi. Aga no suurem põhjus oli siiski ajanappus, sest teised kaks kursust FDSAs võtsid palju aega ära. Ja teiseks probleemiks oli see, et ma ei saanud valida kursuse teemat, kuna see oli tasuta. Tasuta pakutakse seda, mida pakutakse, mitte tingimata seda mis sind parasjagu rohkem huvitab.
Susan Garretti Freecallers tekitas mus sügava pettumuse. Mäletan, et mõni aeg tagasi ma olin sellest kursusest elevil ja küsisin ka selle kohta ühelt selle juba eelnevalt läbinud eestlaselt. Sain vastuseks, et muidu tore aga „napib sügavust“. Tookord ma pikemalt ei mõelnud ja jätsin registreerimata. Hea oli, et seda tegin sest nüüd tasuta niiöelda nuusutada saades ma pettusin tõsiselt.
Mind häiris juba varasemalt tema materjalide juures kerge topshopi hõng, suured lubadused ja ebamäärasus, millise metoodikaga eesmärgid saavutatakse. Toona ma tellisin isegi tema raamatu, et paremini aru saada, millest ta räägib. Raamat pealkirjaga Shaping Success rääkis tema koera loost, hõlmas endas palju vahvaid nippe ja ideid ning sõnumit never give up AGA terve raamatu jooksul kasvas mus tunne, et noooh kus see iva on. Lugesin ja lugesin kasvava ootusega... ja raamat sai järku läbi aga iva ei tulnudki! Päris raisatud see ei olnud muidugi, sest koolituslikke nippe oli seal siiski palju ja lõppkokkuvõttes oli ta innustav lugemine. Aga see sama asi iseloomustas minu jaoks freecallersit.
Kursus koosnes kokku ainult neljast videost, mille kestus oli ca 20-30 minutit ja millest enamus aega kulutati kvadraatide, +r jne teooriate ümberjutustusele ja selgitustele. Mis on muidugi tore ja kasulik... AGA täiesti tasuta kättesaadav informatsioon tuhandetel lehekülgedel veebis ning igas uuemas koerakoolituse raamatus. Ma kahtlen siiralt, et inimesele, keda koerte koolitamine vähekenegi huvitab, võiks see info veel uus olla. Pikale sissejuhatusele järgnes lihtne harjutus, mida korrektselt tehes koer justkui imeväel muutub uueks koeraks. Ei mingit pikemat selgitust MIKS konkreetne harjutus vajalik on, ei mingit nö troubleshootingut juhuks kui tegemist on madalamate instinktidega koera või tundlikuma koeraga... ja vaadates video selgitust jäi kohati minu jaoks liiga häguseks harjutuse kriteerium. Näiteks esimene harjutus- kas esmajärjekorras tuleks premeerida koera hetkel, mil käsi puudutab rihma või peaks preemia ära andmisega viivitama, kuni koer vaatab otsa. Jah okei seal soovitati anda maiustus sellise liigutusega, et koer vaataks sinu suunas. Aga see ei pruugi tähendada ka veel, et koer vaatab otsa- pigem on siin oht, et keskmine koer kontsentreerub lihtsalt maiusele ja just nimelt ei vaatagi otsa vaid keerab lihtsalt pea omaniku suunda. Päris algajad vaatajad kindlasti ei oska iseseisvalt neid kriteeriume enda jaoks laiali lammutada ja harjutust koerale stressivabaks ja lihtsaks muuta.
Ühesõnaga harjutused ise muidugi olid kasulikud ja lõbusad ja mida kõike veel. Aga maailmatasemel treenerilt ma ootasin sutsu rohkem. Mis siis, et tasuta. On treenereid, kes annavad tasuta tuhandeid kordi rohkem informatsiooni. Ja mis veel lahedam, neil jääb ikkagi lõpmata palju uut ja harivat materjali, mida tasulisel kursusel edasi anda. SG puhul jäi mulle kuidagi õhku küsimus... kas äkki see ongi kõik mis tal pakkuda on? Ei tahaks hästi uskuda aga kuvand, mille ta ise endast joonistas, jättis kahjuks sellise mulje. „Tulge meile- meil on imevahend! Mis see imevahend on- Me ei ütle!!!“ Ja inimesed jooksevad murdu :D. Geniaalne äriplaan tegelikult...
Oma trennidest ka, kui juba kirjutama hakkasin:
Täna hommikul hakkas Meera meeleheitlikult pakkuma jälle keelt. Tegin palju pause, et teda mitte stressi ajada ja sessiooni lõpuks sain juba kindlamaid kuivasid ninapuudutusi. Tegime veel platvormil tiirlemist mõlema koeraga, ümber märgi saatmise esimest etappi ja Ronniga natukene pilkkontakti hoidmist samal ajal, kui maiusega teda segada. Mõlema koeraga sai teha ka mänguasjata mängu ja see meeldib neile väga :). Isegi Meera, kelle mängimasaamisega oli mul raskusi, arvab nüüd et mängida on nii tore, et tema mängule lülitamiseks piisab ainult pilgust :).
Susan Garretti Freecallers tekitas mus sügava pettumuse. Mäletan, et mõni aeg tagasi ma olin sellest kursusest elevil ja küsisin ka selle kohta ühelt selle juba eelnevalt läbinud eestlaselt. Sain vastuseks, et muidu tore aga „napib sügavust“. Tookord ma pikemalt ei mõelnud ja jätsin registreerimata. Hea oli, et seda tegin sest nüüd tasuta niiöelda nuusutada saades ma pettusin tõsiselt.
Mind häiris juba varasemalt tema materjalide juures kerge topshopi hõng, suured lubadused ja ebamäärasus, millise metoodikaga eesmärgid saavutatakse. Toona ma tellisin isegi tema raamatu, et paremini aru saada, millest ta räägib. Raamat pealkirjaga Shaping Success rääkis tema koera loost, hõlmas endas palju vahvaid nippe ja ideid ning sõnumit never give up AGA terve raamatu jooksul kasvas mus tunne, et noooh kus see iva on. Lugesin ja lugesin kasvava ootusega... ja raamat sai järku läbi aga iva ei tulnudki! Päris raisatud see ei olnud muidugi, sest koolituslikke nippe oli seal siiski palju ja lõppkokkuvõttes oli ta innustav lugemine. Aga see sama asi iseloomustas minu jaoks freecallersit.
Kursus koosnes kokku ainult neljast videost, mille kestus oli ca 20-30 minutit ja millest enamus aega kulutati kvadraatide, +r jne teooriate ümberjutustusele ja selgitustele. Mis on muidugi tore ja kasulik... AGA täiesti tasuta kättesaadav informatsioon tuhandetel lehekülgedel veebis ning igas uuemas koerakoolituse raamatus. Ma kahtlen siiralt, et inimesele, keda koerte koolitamine vähekenegi huvitab, võiks see info veel uus olla. Pikale sissejuhatusele järgnes lihtne harjutus, mida korrektselt tehes koer justkui imeväel muutub uueks koeraks. Ei mingit pikemat selgitust MIKS konkreetne harjutus vajalik on, ei mingit nö troubleshootingut juhuks kui tegemist on madalamate instinktidega koera või tundlikuma koeraga... ja vaadates video selgitust jäi kohati minu jaoks liiga häguseks harjutuse kriteerium. Näiteks esimene harjutus- kas esmajärjekorras tuleks premeerida koera hetkel, mil käsi puudutab rihma või peaks preemia ära andmisega viivitama, kuni koer vaatab otsa. Jah okei seal soovitati anda maiustus sellise liigutusega, et koer vaataks sinu suunas. Aga see ei pruugi tähendada ka veel, et koer vaatab otsa- pigem on siin oht, et keskmine koer kontsentreerub lihtsalt maiusele ja just nimelt ei vaatagi otsa vaid keerab lihtsalt pea omaniku suunda. Päris algajad vaatajad kindlasti ei oska iseseisvalt neid kriteeriume enda jaoks laiali lammutada ja harjutust koerale stressivabaks ja lihtsaks muuta.
Ühesõnaga harjutused ise muidugi olid kasulikud ja lõbusad ja mida kõike veel. Aga maailmatasemel treenerilt ma ootasin sutsu rohkem. Mis siis, et tasuta. On treenereid, kes annavad tasuta tuhandeid kordi rohkem informatsiooni. Ja mis veel lahedam, neil jääb ikkagi lõpmata palju uut ja harivat materjali, mida tasulisel kursusel edasi anda. SG puhul jäi mulle kuidagi õhku küsimus... kas äkki see ongi kõik mis tal pakkuda on? Ei tahaks hästi uskuda aga kuvand, mille ta ise endast joonistas, jättis kahjuks sellise mulje. „Tulge meile- meil on imevahend! Mis see imevahend on- Me ei ütle!!!“ Ja inimesed jooksevad murdu :D. Geniaalne äriplaan tegelikult...
Oma trennidest ka, kui juba kirjutama hakkasin:
Täna hommikul hakkas Meera meeleheitlikult pakkuma jälle keelt. Tegin palju pause, et teda mitte stressi ajada ja sessiooni lõpuks sain juba kindlamaid kuivasid ninapuudutusi. Tegime veel platvormil tiirlemist mõlema koeraga, ümber märgi saatmise esimest etappi ja Ronniga natukene pilkkontakti hoidmist samal ajal, kui maiusega teda segada. Mõlema koeraga sai teha ka mänguasjata mängu ja see meeldib neile väga :). Isegi Meera, kelle mängimasaamisega oli mul raskusi, arvab nüüd et mängida on nii tore, et tema mängule lülitamiseks piisab ainult pilgust :).
RSS Feed
