Püsivus, püsivus, püsivus...see on see meie kirstunael. 17 külmakraadiga me õues eriti harjutada ei saa ka, sest plika käpad ei ole veel selliste kraadidega kohanenud. Toas harjutame iga päev, keskendudes peamiselt just segajate ignoreerimisele, ajafaktorile ja liigutamata olemisele. Distantsi, mida peaksime tegelikult kõige enam harjutama, toas me kahjuks eriti harjutada ei saa (toas püsib ta ilusti ka siis, kui olen ise mitu minutit teises toas). Olen fookusesse võtnud ka kõrval-asendi püsivuse, kuna võistlustel on see peamine element.

Kõrvalkõnd. Teeme tööd distantsidega ja püüan enam mitte premeerida kontaktikaotusega sooritusi. Ühtlasi pööran rohkem tähelepanu sellele, kuidas ja mida ma premeerin. Endale märkamatult olen ma õpetanud koerale viltust asendit seda kinnistades ning preemiat valesti serveerides. Kodus treenides naudin juba mänguasjaga premeerimise võimalusi. Kõrvalkõnnis mänguasi võimaldab paremini asendit kinnistada, kui maius.

Mäng. Praegu olen õpetanud maiuste abiga sikutusmängu tehnikat ja mängimise tehnilist poolt kodust väljaspool. Tänase seisuga kodus ja koduõues ma teen trenne valdavalt ilma maiuseta mänguga premeerides ja nendes keskkondades on Meeral hasart päris suur. Söök veel muidugi napilt-napilt ületab mängu väärtust aga iga päevaga näen, et need kaks preemiat hakkavad tõusma võrdsele pulgale. Maiusega premeerides olen saavutanud kahe nädalaga selle, et Meera haarab ja sikutab üha kindlamalt mänguasja ka võõrastes kohtades (nt poe ees, rongijaamas ja põllul) ning üha tõenäolisemalt saan ma teda sellistes kohtades mängu haarata ka ilma maiuseid asjasse segamata.

Need on põhilised kolm elementi, millele praegu keskendun. Ebaregulaarselt teeme lisaks asendivahetusi (vahemaa, kus ta ilma nihkumata teeb veel ilusti on hetkel 2 m. käsklusega ei eksi kunagi, kuid vahel nihkub 2 cm ette või taha ja vahel hüppab elevusest õhku ja maandub kus juhtub). Vahel harva kordame ka asendeid liikumiselt (kõrvalkõnnilt, juurdetulekult ja eemale jooksult), hantli toomist, tõket ja ruutu. Nende elementidega  probleeme ei ole, kuigi esineb juhuslikke eksimisi.

Teisipäeval jäi maailm ühe lõbusa ja vahva koerakese võrra vaesemaks. Jääme sind igatsema, kallis Kassu!

Detsembri algusest saadik elab härra Joosep meie juures ja pärast suvist hiiredieeti maal, tahtsime me väga talle ussirohtu anda.

Variante selleks on mitu:
a) hoida kinni ja sundida teda neelama- minu jaoks üha enam vastuvõetamatuks muutunud variant, mille katsetamise otsustasin jätta kõige viimaseks abinõuks.
b) peita tablett lihapalli sisse ja sööta järjest kohe peale üks ilma tabletita lihapall - koerte puhul töötab aga kassi puhul on tulemuseks välja tatistatud tabletiplöga ja sõit uute tablettide järele.
c) pulbriks tehtud tabletiga segatud maitsev konserv - ka 2 päeva paastu ei pane kassi alla andma sellisele jõledale ultimaatumile.
d) Õpetada kass vabatahtlikult tabletti neelama???

Eile läks käiku ajuvaba variant d. Umbes minutiga sai õpetatud kassile selgeks trikk "söö midagi söödamatut ja saad selle eest süüa midagi hüvelist"  ja tablett läkski nurruval kassil alla vabatahtlikult.

Do it yourself
Vaja läheb:

• natuke tühja kõhuga kassi,
• klikkerit,
• vorstitükke,
• kassi meelest söödamatuid, kuid samas ohutuid tükke (meie kasutasime värsket kurki)
• vastikut-vastikut tabletti.

Pane kurgitükk maha kassi nina alla. Uudishimulik kass nuusutab- klikk, vorst. Puuduta ja liiguta kurgitükki kuni kass uuesti puudutab seda ninaga- klikk ja vorst. Jätka samamoodi, kuni kass proovib seda kurki keele või hambaga ja anna kohe ohtralt maiuseid. Varem või hiljem kaob kurgitükk kassi sisse. Seejärel tegime meie veel paari tükiga korduse ja lõpuks võtsime kurgi asemel mängu tableti. Kass ütles esimese hooga: "iuuu". Natukese palumise järel sain ta seda nuusutama. Pärast seda läks veel veidi mängimist ja voila- tablett oligi kadunud :). Ja päriselt- umbes 1 minut!
Võtan plaani õpetada see trikk Joosepile ja Meerale eraldi käsklusena, usun et see tuleb elus kasuks :).

Mulle on onu Premacki printsiip "Tõenäolisemad käitumised kindlustavad vähem tõenäolisemaid käitumisi." viimasel ajal palju üllatusmomente pakkunud. Ma olen saanud Meera katkestama kaevamise, tegema põllul sk harjutusi ja mängima poe ees sikutusmängu. Kõik need tegevused nendes kontekstides on tema jaoks iseenesest sama ajuvabad, kui minu jaoks oli alles päev tagasi kassi vabatahtlikult tabletti neelama saamine. Oskaks ta rääkida, siis ta küsiks mult lihtsalt: "vabandust, kas sa läksid lolliks?" 
Täna Meera suudab juba minu palvel katkestada põllul kaevamist, teha kõrvalkõndi ja püsilamat keset heinamaad ja lühikesed hetked sikutada suvalist pakutud eset kõiksugu erinevates kohtades (sh poe ees). See ei panegi mind enam eriti imestama...
Aga see, et ma suutsin õpetada kassile tableti söömist....ma olen ikka veel hämmingus :D. Ajuvaba :D.

Kassul on täna 12. sünnipäev. Palju õnne Kassu! :)

Pühade ajal on mul olnud aega järele mõelda ja analüüsida meie 2013 aasta tööd. Pidin 31. detsembril langetama keerulise otsuse – kas registreerida Meera järgmisele tulevale ametlikult võistlusele või mitte. Loodan, et tehtud otsus iseloomustab meie 2014 aasta valikuid ja tuleb pikas perspektiivis kasuks. Otsustasin võistlusest loobuda ja võtta järgmised 4-6 kuud selleks, et lahendada eos ära minu vigadest tingitud väikesed puudujäägid sooritustes, enne kui neist kasvavad suured probleemid.

 Seega on meie järgnevate kuude prioriteedid järgmised:
 1) Parandada kontrolli keskkonna üle. Paljud meie probleemid on tingitud sellest, et Meera on  saanud kontaktist lahkumist järjepidevalt ise premeerida nuuskimise, kaevamise, jooksmise vmt-ga. Samuti ei ole ma alati märganud, kui keskkond on veel õppimiseks natuke liiga raske ja ma olen korraldanud harjutuskorra kriteeriumite osas liiga keeruliselt. Edaspidistes treeningutes kavatsen korraldada harjutuskoha selliselt, et õige valiku tegemine oleks koera jaoks lihtsaim ja vale valiku tegemine vastupidi võimalikult keeruline.

2) Õppida kasutama erinevaid preemiaid. Olen liiga kauaks jäänud toetuma valdavalt maiustele, kasutades mängu preemiana ainult kodus ja üldse oskamata kasutada muid alternatiivseid preemiaid. Mängu osas on minu jaoks suurimaks katsumuseks saada Meera tahtma mängida ka kodust väljaspool. Oleme selles vallas ka natukene tegutsenud ja mõned korrad hakkama saanud. Alternatiivsete preemiate maailm on minu enda jaoks kindlasti raske aga samas tasub juba praegu kuhjaga ära. Näiteks tehes põllul trenni, kasutan ma nüüd peamiselt preemiana nuuskimist ja mullas tuhnimist ning olen lõpuks saavutanud selle, et koer töötab põllul ka sama keskendunult kui mujal treenides (Põld on tema jaoks vaieldamatult raskeim  treeningu koht, kus minul on ühtlasi kõige raskem ära hoida ka igasugust isepremeerimist).

 3) Jälgida rohkem treeningute ülesehitust. Tõsta korraga ainult ühte kriteeriumit (kaugus, kestvus või segajad) ja alles siis kui koer suudab eelmisel tasemel teha üle 80%  kordadest õigesti. Täna tähendab see meie jaoks mitmes sk elemendis mitu etappi  tagasiminekut.

 4) Treenida rohkem võõrastes kohtades võõraste trennikaaslastega.

 5) Tekitada rutiinid. Õpetada koerale võistluste jaoks vajalikud märgid selgeks, et tema ka teaks millal temalt mida oodatakse ja mis üldse toimub.

Kavatseme 2014 aastal pühenduda peamiselt sõnakuulelikkuse treeningutele selliselt, et saaksime esimesel võimalusel taas võistlemisele mõtlema hakata. Samas kavatseme hakata tegema hoolega tööd ka agility
baasteadmiste omandamisega ja veos ilusa motiveeritud soorituse saavutamisega. Nendel kahel alal püüan omaenda vigadest õppides ennetada liigset kiirustamist :).  

Meera aasta 2013

Meeraga oli 2013 meil väga tegutsemise ja õppimiserohke aasta. Selle aasta jooksul tegime debüüdi sõnakuulelikkuses ja näitusel. Tulemuseks oli kolmel mitteametlikul sõnakuulelikkuse võistlusel saadud I järk ning ametlikelt võistlustelt saadud I ja II järk. 

Ka trenni tegime ohtralt. Oleme käinud üksikute eranditega iganädalaselt kolmel erineval treeningplatsil sõnakuulelikkuse trennis (suvel lausa 2-3 korda nädalas). Alustasime kevadel ka agilityga, kus tuli pärast  mõningasi tagasilööke meile vahele küll ligi pooleaastane paus, kuid tänaseks oleme seal taas käinud regulaarselt 2 kuud ja teinud hulga edusamme. Samuti oleme hakanud tegema regulaarselt veotrenni jalgrattaga, mida saame tänu kehvale suusailmale jätkata veel mõnda aega. Aasta olulisim veotrenn oli meie jaoks Soomes Jämijärvi laagris tehtud trenn, kuna see andis meile mõlemale vajalikku enesekindlust juurde :).

Kassu aasta 2013

Kui Meeral on meil 2013 toimunud suur areng ja pidev õppimine, siis Kassukesega on lood täpselt vastupidised. Uusi asju ei ole ta omandanud juba peaaegu aasta ning vanadki asjad on järjest meelest läinud. Viimane trikk  mida ta õppis, oli palli äratoomine ja see oli esimene asi, mis tal tihedast kordamisest hoolimata uuesti meelest läks. Hoolimata minu pingutusest elus hoida  kõiki lihtsaid õpitud harjutusi, on tal häälkäskluste ja žestide äratundmine  tänaseks täielikult hääbunud. Viimasena unustas ta millalgi sügise alguses, kuidas anda käppa. Ka tema jaoks alati nauditavad mehaanilised oskused on tänaseks suuremalt jaolt kadunud. Enam ta ei oska tulla diivanile ega mängida maiuseid jagava palliga. Isegi selline lihtne asi nagu pilgukontakt on meie jaoks ammu juba ilus mäletus- täna ta ei oska vaadata enam inimestele otsa. 

Sellega seoses on naljakas, kuidas näiliselt lihtsad asjad muutuvad suurteks asjadeks. Näiteks naeratan ma sisimas, kui kuulen et ta piuksutab kuskil oma piuksupalli, püüab ja sööb isukalt talle visatud õunu või püüab meiega mängida. Vahel harva juhtub, et ta tõmbab veel kellelgi keelega üle näo ja see on väga-väga suur asi :). Söögiisu on tal jätkuvalt suurepärane, päeva jooksul magab ja liigub ta ühtemoodi palju ja entusiastlikult, tuppa hädade tegemise probleemi veel ei ole ja liigesed ei tee juba pool aastat enam silmnähtavalt liiga. Elame ühe päeva korraga ja naudime koosveedetud aega. Mul on hea meel, et ilusa ja pika elu lõpusirge kulgeb mu parimale sõbrale vähemalt valudeta ja muredeta :). Raske on ainult meil, kes me mäletame milline koer Kassu alati olnud on ja tunnistame, et täna on ta lihtsalt väga teistmoodi...


Selline on siis kokkuvõtvalt olnud meie 2013 aasta.
Soovime kõigile ilusat ja edukat uut aastat ja, et teie sõbrad ei jääks kunagi vanaks! :)