Esimene asi, millega inimesed mitut koera võttes ei oska arvestada, on paljudele mitmekoerapidajatele nii tuttav valem 2=3. See tähendab, et kui perre võtta 2 koera, suurendab see koeraomaniku töökoormust kolm korda. Kumbki koer vajab eraldi koolitamise ja sotsialiseerimise aega ning lisaks on vaja harjutada koeri ka koos samades olukordades sõna kuulama ja toime tulema. Juhul, kui mängu tulevad karjadünaamika iseärasused, tuleb tegelikult liita otsa veel neljas töökoormuse ühik nn teraapiatööks (lühidalt kokkuvõetuna see aeg, mille vältel te õpetate koeri teineteist mitte ära sööma).

1. Kummagi koera jaoks tuleb võtta eraldi aeg, et luua tema ja omaniku vahel usalduslik ja toimiv suhe. See tähendab ühist koosveedetud kvaliteetaega, mil koer saab omaniku tähelepanu 100% ulatuses endale ning õpib seda seeläbi väärtustama. Kui see etapp vahele jätta, juhtub tihti mõne aja möödudes, et sinu koerast saab hoopis nö teise koera koer. Kuna liigikaaslasega suhtlemine on koerale alati loomulikum ja lihtsam, siis hakkab koer eelistama pere teise koeraga suhtlemist omanikuga suhtlemisele. See aga tingib olukorra, kus koer ei tule kutsumise peale, ega kuula omanikku teise koera juuresolekul, ning omanik saab väga pahaseks. Mida pahasem on aga omanik, seda nõmedam ta koera silmis paistab ja seda vähem koer teda kuulata soovib.
2. Kummagi koera jaoks tuleb võtta eraldi aeg, et teda sotsialiseerida. See tähendab, et sul tuleb planeerida kummagi koeraga väljasõite ILMA teise koerata. See nüanss on sotsialiseerimise juures ülioluline, sest koerad jälgivad keerukates olukordades loomupäraselt oma liigikaaslaste palju lihtsamini loetavat kehakeelt ja kujundavad sellest oma seisukohti. Koerad, keda on sotsialiseeritud ebakindla koera seltsis, võivad õppida kartma samu asju, mida teine koer kardab (näiteks, kui teine koer ehmub paukude peale, võib muidu selle eelsoodumuseta koer hakata mõne aja pärast samuti pauku kuuldes ehmunult ringi vaatama). Samuti tuleb arvestada, et ebakindlatele isenditele võib pakkuda teine koer nö õla tunnet, mille puudumisel ta samades olukordades enam toime ei tule. See võib valusalt kätte maksta siis, kui ühel päeval on vaja koera siiski ilma teise koerata näiteks veterinaari juurde või näitusele viia ja koer sellest paanikasse läheb. Samas saab seda efekti teadlikult ära kasutada teinekord näiteks keskkonnatundliku koera teraapiatöös ning hiljem tasapisi üle minna üksi jalutamisele, aga see on juba veidi pikem teema.
3. Koeri tuleb õpetada üksteise seltskonda tolereerima kasvõi sellisel määral, et kui nad kogemata kokku saavad, ei järgneks kohest rünnakut. Paljudele inimestele võib see tulla üllatusena, et ühe pere loomad omavahel läbi ei saa, kuid kahjuks vahel seda siiski juhtub. Tihedamini juhtub see siis, kui ühte perre satuvad kaks sama vana ja samast soost koera, kuid vahel ei klapi ka eri soost ja eri vanuses koerad. Vahel harva juhtub, et isegi mõnekuused kutsikad kalduvad kompulsiivselt kaklema (kaklusel ja mängul tuleb osata vahet teha!).
Selliste ilmingute korral tuleb koheselt mõelda välja haldamislahendused, et koeri saaks teineteisest kergesti eraldada ja nad ilma omaniku järelvalveta teineteist ei kuuleks ega näeks. See võib nõuda ulatuslikke sisekujunduse muudatusi ja paljude rutiinide muutmisi, kuid teist teed siin kahjuks ei ole. Ükskõik kas omanik otsustab treenimise kasuks, või mitte- koertevaheline suhe ei lähe paremaks, kui neil on pidev võimalus konflikti sattuda. Pigem vastupidi läheb see niimoodi aja jooksul ainult hullemaks.
Kui koerad on koju toodud, peab nende omanik olema valmis kasvatama endale kuklasse ka silmad ning sekkuma ennetavalt olukordades, kus tüli on kerge tulema. See tähendab, et:
- Tüliõunu ei tohi jätta vedelema või koeri tuleb õpetada neid ignoreerima (Kondid, mänguasjad jne. Vajadusel tuleb teha läbi ressursivalvamise vastane treeningprotokoll).
- Kõigil koertel peab olema oma isiklik koht, kuhu taandudes ta saab rahu inimestest, kui ka koertest ja omaniku kohutsus on kaitsta oma koera õigust rahule (koera tuleb loomulikult eelnevalt õpetada kohale minema ja seda kohta hindama!).
- Kui mängud lähevad üliagaraks ja intensiivseks, katkestab omanik mängu ära ja aitab vajadusel koertel eralduses veidi rahuneda (kui lisada katkestamistegevuse ette sõna „paus“ vms, õpivad koerad hiljem selle sõna peale ise pausi tegema).
- Kui keegi hakkab kedagi ahistama, kiusama, norima või väljakutsuvalt jõllitama, on omaniku roll sekkuda ja kiusupunn eraldada.
- Kui keegi koertest hakkab teisel koeral või inimesel eest ära jooksma, peitu pugema või lõpuks kasvõi enesekaitseks urisema/hambaid näitama, peab omanik pakkuma sellele koerale võimalust rahu saada oma pesas.
4. Kumbagi koera tuleb harjutada sellega, et alati ei ole tema kord. See tähendab, et eraldi aeg tuleb võtta, et harjutada kumbagi koera näiteks üksi koju jääma, trennist kõrvale jääma, oma toidukorda ootama jne. Kui see töö tegemata jätta, on sul varsti vähemalt üks frustreerunud ja protestiv koer, kes kisab ja laamendab üksi koju jäädes, teise koera trenni ajal või oma toidukorda oodates. See võib muutuda igapäevaelus äärmiselt tüütuks aga vähe sellest- see on nö nakkushaigus. Piisab sellest, et üks koer hakkab mingis olukorras sedasi käituma, kui teise koera stressitase kasvab ning ta hakkab algul vaiksemalt ja hiljem järjest jõulisemalt samamoodi käituma. Lõpuks on sul lahutamatu duo, kes peab alati saama kõike korraga ja ühtlasi nende konkurentsitaju suureneb ning seetõttu kasvab ka oht koertevahelisteks tülideks, mis võivad viia tõsiste kaklusteni. Nokk kinni, saba lahti. Saba lahti, nokk kinni. Eraldada neid ei saa, koos pidada ka ei saa.
Järgnevas videos on näha, kuidas mitme koera omanik õpetab igat kamba liiget ootama oma järjekorda, kui maiuseid jagatakse. See aitab ennetada konflikte. Thank you Colleen Meacham for sharing this video!
6. Kummalegi koerale tuleb selgeks õpetada mõned grupikäsklused, kui eraldi on käsklused juba selgeks õpetatud. Nimelt mitmekesi koos muutub üldiselt koerte kontakt inimesega vähemtähtsaks, samas kui erutuse tase ning konkurentsitaju kasvavad. See tähendab, et kui su koerad eraldi suudavad juba täitsa kenasti lõdvas rihmas jalutada, võib sind jahmatada mismoodi nad kõik selle justkui unustavad, kui jalutama minnakse koos. Sama võib juhtuda, kui koerad on koos lahtiselt ja näevad midagi põnevat. Kui üks koertest hakkab kutsumise peale ehk juba tulema, silmab ta kuidas teine sel hetkel veel eemale jookseb ning hetkega on juurdetulek unustatud. Äkki muidu teine saab midagi, mida tema ei saa!
Miinimum asjad, mida grupikäsklustena õpetada võiks, on juurdetulek, lõdvas rihmas käimine, vähemalt ühte statsionaarsesse asendisse jäämine ja ahvatlustest loobumine. Kõigi nende asjadega olen ma ise investeerinud kõigepealt aega sellesse, et koertel oleksid ükshaaval tehes refleksid maksimaalselt kinnistunud ja nad suudaksid ka väga ülesköetud olekus vihjele reageerida. Kui see on saavutatud, alustan ma samade asjade õpetamist justkui otsast peale koos teise koeraga. Näiteks kui mul eraldi koerad juba viskavad innukalt „lama“ käskluse peale kõhuli, siis nüüd hakkan ma neid uuesti maiusega asendisse meelitama ja premeerima väiksemaidki edusamme. Sedasi ehitan ma neile tugevama premeerimisajalooga vundamendi ning käitumine muutub väärtuslikumaks. Ühtlasi aitab see ennetada eksimusi.
Siin videos on näha, kuidas ma alustan enda koertega jalutama minekuid. Selleks, et erutuse tase veidi alla tõmmata, kõnnin ma hästi aeglaselt ja premeerin koeri nii tihedalt kui suudan. Kui me oleme sedasi sadakond meetrit liikunud, rahunevad nad maha ja ma ei pea enam nii tihedalt premeerima. See on minu ellujäämismehanism kahe koeraga jalutamisel, kindlasti on siin erinevaid võimalusi.
Lisaks eeltoodule õpetan ma kummalegi koerale ärasaatmise käskluse aga siin ma jälgin, et see ei oleks sama sõna. Näiteks on mul ühel koeral kohale saatmise sõna „pessa“ ja teisel „puuri“, sest vastasel korral kippus juhtuma vahel seda, et nad suures innukuse tuhinas tormasid koos korraga puuri ning seal tihedalt teineteise vastu põrgates oli suurem oht tüli tekkeks. Õnneks tülini asi küll ei jõudnud, kuid edaspidi olen püüdnud seda probleemi enda jaoks ennetada. Kohale saatmise käsklus on hea lahendus olukordades, kus on vaja kiiresti koerad teineteisest lahutada (keegi tunneb end ebamugavalt ja saadab teise suunas kõõrdpilke). Samuti on see muidugi väga mugav asi nt söögiajal, külaliste tulekul jne.
7. Kahte koera võttes tuleb veel arvestada, et kaks koera ajavad topelt rohkem karva, tassivad tuppa topelt rohkem pori ja nende järelt tuleb kaks korda nii palju junne koristada, kui ühe koera järelt. Loomulikult tuleb mõelda, kas peres olemasolevad transpordivahendid võimaldavad neid korraga vedada, neile puhkusereisi ajaks hoidja leidmine on raskem ja palju muud. Söövad nad nagunii rohkem ja haigeks jäävad kindlasti pühade ajal ja korraga. Neid asju unustatakse tihti üldse vaagida enne teise koera võttu.

Riske saab maandanda sellega, kui valida hoolikalt koera tõugu ja sugupuud ning lasta esimesel koeral rahus täiskasvanuks saada. Kõige mõistlikum on lisada oma perre uus koer siis, kui tunned et oled oma vana koeraga juba täitsa rahul. Ta on mõistlik ja tore pidada, tal ei ole hirme ega probleemkäitumisi ning ta sotsiaalsed oskused on laialt arenenud. Uus koer ei pruugi küll tema pealt õppida ja võib pigem aidata mõningatel probleemidel taas pinnale kerkida, kuid töömaht on sellisel juhul kindlasti väiksem kui siis, kui sul on kodus oleva koeraga nagunii sada häda. Riske saab veidi maandada ka sellega, kui koerte vanusevahe on veidi suurem (4-5 aastat) ning nad on erinevast soost.
Mitme koera pidamise teemat kokku võttes võib aga öelda, et inimesed ei pea mitut koera korraga ilma asjata. Hoolimata võimalikust suuremast tööst, pakub mitme koera kamba suhtlusdünaamika jälgimine omanikele palju rõõmu ning aitab hoida koerte sotsiaalseid oskuseid vahedana. Lisaks võib märgata paljude koerte juures ka seda, et nende jaoks on oluline, et neil oleks kamp ümber- eriti näeb seda karjas pidamiseks aretatud tõugude hulgas. Nii et mõnikord võib täitsa öelda, et 1+1=3 tähendabki hoopis kolmekordset rõõmu. Minu jaoks on see igatahes kindlasti nii!