Blog Archives

Veel trenne

28/8/2015

Ooo ma üllatan ennast. Kuidagi õnnestus nii, et juba tegin uuded klipid meie trennidest ja viitsisin nad isegi jüütüübi laadida. Wow.

Meeraga kõigepealt sama trenn, mis eelmine kord. Sel korral ta oli silmnähtavalt pehmema kehakeelega ja vähem magnetiseeritud maiuste kohale – jeee!. Ja mina suutsin seekord vähem oma liikumisega teda peibutada, stressi paremini maha laadida ning koera poolt pakutavat energiat tagasi peegeldada – topelt jee! :D. Suurim pang oli see, et hakkasin katsetama jälle rinnalt tõukamist aga unustasin ennast millegipärast õnnestumiste järel sellesse jadasse ega võtnud vahepeal survet maha ka, nii et Meera pidi ise mängu sisse pausikesed jälle sisse pikkima ja mind maha rahustama. Iga pausi momendi juures Meera muidugi pidas vajalikuks käia veel kontrollimas, kas maiused on ikka omal kohal alles. Olid!!! :D Aga sellest pole midagi, küll ta õpib et ei pea muretsema nende pärast :).
https://www.youtube.com/watch?v=mTq4hKLtP6U

Pärast seda tegin kummagi koeraga ümber koonuse saatmist ja kausil tiirlemist. Kahjuks kasutasin liiga väikseid maiuseid ja koerad tõmbasid neid aeg-ajalt kurku. Teine suur nõmeviga oli, et ma panin Ronni tuppa kinni Meera trenni ajaks ja ta nuttis seal. Oleksin pidanud panema ta puuriga õue, siis ta oleks saanud rahulikult vaadata ja ei oleks nii kurb olnud (puuris vahtides on ta vait ja ootab, et äkki pudeneb midagi temale ka). Kolmas viga oli, et ümber koonuse saatmisel tahtsin alustada samalt kriteeriumilt kui toas...aga raskemas keskkonnas tuleb ju kriteeriumit lõhkuda. Nii et alguses oli koerte õnnestumisprotsent väiksem. Õnneks trennide jätkudes ma märkasin oma viga ja parandasin end ning koertel kohe sujus asi paremini. Ümber koonuse saatmisel õues peaks ka kasutama suuremaid maiuseid, sest väiksed kaovad muru sees nõmedalt ära.

Aga see selleks. Laias laastus on näha, et võrreldes eelmiste trennidega toimub sujuv areng ning üldkokkuvõttes võisin rahule jääda küll. Tiirlemises on Ronni Meerast sammu võrra ees, koonuse juures on Meera Ronnist ees. Selline väike võistlusmoment teeb asja huvitavaks ka :).

Ronni platvormil tiirlemine:
https://www.youtube.com/watch?v=G1kNxrwy3HM
Meera platvorm:
https://www.youtube.com/watch?v=Bfrmf4BnesU
Ronni koonus:
https://www.youtube.com/watch?v=ZywnRW9LDWM
Meera koonus:
https://www.youtube.com/watch?v=5enGpdCFYdc

Lisaks trennidele käisin Meeraga üle tüki aja jälle jooksmas ja Ronniga rattavedu tegemas. Väga mõnus oli!

Ja lõpetuseks jagan linki oma sõbranna blogipostitusele, sest ta kirjutab seal minu meelest väga olulisest teemast- hügieeniprotseduuride läbiviimisest ilma sunnita. Ma ise olen ka ammu seda meelt, et mida vähem meil oma koertega on igapäevaelus konfliktolukordi või olukordi, kus me tugevama jõuga lihtsalt koeri sunnime üht või teist asja taluma, seda raskem on saada neid koeri ennast usaldama ning seda altimad on nad ka teistes potentsiaalselt stressi tekitavates olukordades põdema.

http://dogspawsitivelife.blogspot.com/2015/08/hugieeniprotseduurid.html

0 Comments

Paranevad koerad ja trennid

24/8/2015

0 Comments

Meera ebatiinus hakkab vist lõpuks ometi lõppema. Samas ei tahaks ära sõnada, sest eelmise nädala alguses tundus ka asi juba hea aga nädala teises pooles ta jälle ei söönud ja redutas oma pesas. Nädalavahetusel tekkis kõrgendatud huvi toidu vastu ja saime teha veidi trennigi :).
Ronnil lõi vahepeal välja mingi allergia. Midagi silmaga näha ei ole aga koer lakub oma käppasid ja küünarnukke. Arst määras hormoontabletid ja kehitas õlgu. Vahetasin nüüd toidu ära sellise vastu, kus valgu ja süsivesiku allikad on täiesti erinevad, pesime käppasid, eemaldasime esikust vuugisegu tolmused saepuruplaadid ja piinasime looma kraega. Eile tundus, et ta lakkus ennast juba vähem. Aga jälgime edasi.

Filmisin nädalavahetusel ka üle tüki aja meie trenne.

Luunile tutvustasin käetargetit. See oli tema 2. käetargeti trenn ja esimene trenn eile filmitutest (jeee lõpuks ometi ma taipasin filmida mingi käitumise õpetamist suht algusest!). Videolt on näha, et olin alguses kaamerast häiritud ja klikkide ajastus lonkas täiega (muidugi osa süüd panen ka nõmeklikkerile, mida ongi ebamugavam käsitleda). Trenni teises pooles läks mu tehnika ladusamaks aga koer väsis ära. Tavapäraselt ma ei tee nii pikalt järjest ühte harjutust, aga ilmselt ka siin valmistas filmimine mus piisavalt ebamugavust, et ei märganud õigel ajal lõpetada. Samas mulle väga meeldis, kui rahulikul energial Ronni töötas. See sama koer läks alles mõni kuu tagasi lukku ja hakkas haukuma, kui tal juhe kokku jooksis. Eile ta lihtsalt istus maha ja ootas, et ma teda aitaks :).

https://www.youtube.com/watch?v=VBXplFG9Tkg

Meeraga keskendusime mängule. Seistes tegime segajaga mängu (segajaks kõrge väärtusega toit eemal) ja pärastpoole õppisime mängima nii, et mina istun (seda premeerisin enda juures olevate maiustega).

Kasutasin tegelikult sutsu liiga kõrge väärtusega preemiat, kuna alles paar päeva tagasi Meera söögiisu oli veel null ning seetõttu oli segajaga trennis segaja natukene liiga intensiivne. Koera kehakeel oli seetõttu veidi kramplik ning teda oli kergem üle koormata mul oma energiaga. Sellest ka 3 kontaktikaotust. Esimese kontaktikaotuse pikkus oli teistest pikem, kuna juhtus nii et vältimisnuuskimisele minnes sattus koerake täpselt sellele kohale, kuhu olin hommikul puljongit lödistanud :D. Aga see kuidas ta 47 sekundi peal stardivalmilt segaja peale vabastust ootas oli uskumatult armas- ja lõpuks tegi ikka õige valiku ka! Proovime järgmine kord väiksema väärtusega maiusega ning mina püüan rohkem jälgida oma intensiivsust.

https://www.youtube.com/watch?v=_Mya46SKhFg

Istudes mäng tundus mulle laivis halvem kui see tegelikult oli. Pigem oli siis tegemist minu frustratsiooniga, et ma ei saanud koerale rohkem energiat anda ja pidin leppima puhtalt sellega, mida koer mulle pakkus. Väga hea, teeme sama järgmine kord juba vähem väärtuslikuma maiusega :p.

https://www.youtube.com/watch?v=f0U8fRUYRks

Laias laastus jäin trennidega rahule, kuigi märkasin palju parandamist vajavaid kohti. Meera puhul peaksin hakkama tegelema sk meeldetuletusega, sest lamama minek on läinud aeglasemaks ja kõrvalkõnni kontakt pole päris see. Aga samas need probleemid avalduvad tal tavaliselt alati ebatiinuse ajal ning võivad olla seotud mõne füsioloogilise probleemiga, nii et enne ma nendega tegelema ei hakka kui ma ei näe, et mu koer on tagasi endine ja tunneb ennast hästi.

Pärast Meera trenne tegime Ronniga veel jupi platvormil tiirlemist ka. Kui toas ta saab juba pool ringi iseseisvalt tehtud ning paar korda on teinud ära isegi täisringi, siis õues on ta veel paar sammu maas.

https://www.youtube.com/watch?v=f002RMv2OHM

0 Comments

Tasuta ei saa ikka kvaliteetseid asju...

12/8/2015

0 Comments

Kirjutasin varem et osalen kahel tasuta kursusel juulis ja mõtlen nüüd, et võib-olla võiks natuke sellest kirjutada. Dog Emotion-il ja Cognitionil ma ei jõudnud järge pidada, kuna teema ei ole minu jaoks nii paeluv. Olen varasemalt lugenud sama lektori raamatut Geniaalsed koerad ja kuigi mulle meeldis see raamat oma sisu ja viidete poolest, siis koolituslik pool jättis veidra mulje nagu autor ei oleks ennast eelnevalt selle teemaga sama süvitsi kurssi viinud, kui kõige muuga. Ilmselt see ka vähendas mu huvi. Aga no suurem põhjus oli siiski ajanappus, sest teised kaks kursust FDSAs võtsid palju aega ära. Ja teiseks probleemiks oli see, et ma ei saanud valida kursuse teemat, kuna see oli tasuta. Tasuta pakutakse seda, mida pakutakse, mitte tingimata seda mis sind parasjagu rohkem huvitab.

Susan Garretti Freecallers tekitas mus sügava pettumuse. Mäletan, et mõni aeg tagasi ma olin sellest kursusest elevil ja küsisin ka selle kohta ühelt selle juba eelnevalt läbinud eestlaselt. Sain vastuseks, et muidu tore aga „napib sügavust“. Tookord ma pikemalt ei mõelnud ja jätsin registreerimata. Hea oli, et seda tegin sest nüüd tasuta niiöelda nuusutada saades ma pettusin tõsiselt.

Mind häiris juba varasemalt tema materjalide juures kerge topshopi hõng, suured lubadused ja ebamäärasus, millise metoodikaga eesmärgid saavutatakse. Toona ma tellisin isegi tema raamatu, et paremini aru saada, millest ta räägib. Raamat pealkirjaga Shaping Success rääkis tema koera loost, hõlmas endas palju vahvaid nippe ja ideid ning sõnumit never give up AGA terve raamatu jooksul kasvas mus tunne, et noooh kus see iva on. Lugesin ja lugesin kasvava ootusega... ja raamat sai järku läbi aga iva ei tulnudki! Päris raisatud see ei olnud muidugi, sest koolituslikke nippe oli seal siiski palju ja lõppkokkuvõttes oli ta innustav lugemine. Aga see sama asi iseloomustas minu jaoks freecallersit.

Kursus koosnes kokku ainult neljast videost, mille kestus oli ca 20-30 minutit ja millest enamus aega kulutati kvadraatide, +r jne teooriate ümberjutustusele ja selgitustele. Mis on muidugi tore ja kasulik... AGA täiesti tasuta kättesaadav informatsioon tuhandetel lehekülgedel veebis ning igas uuemas koerakoolituse raamatus. Ma kahtlen siiralt, et inimesele, keda koerte koolitamine vähekenegi huvitab, võiks see info veel uus olla. Pikale sissejuhatusele järgnes lihtne harjutus, mida korrektselt tehes koer justkui imeväel muutub uueks koeraks. Ei mingit pikemat selgitust MIKS konkreetne harjutus vajalik on, ei mingit nö troubleshootingut juhuks kui tegemist on madalamate instinktidega koera või tundlikuma koeraga... ja vaadates video selgitust jäi kohati minu jaoks liiga häguseks harjutuse kriteerium. Näiteks esimene harjutus- kas esmajärjekorras tuleks premeerida koera hetkel, mil käsi puudutab rihma või peaks preemia ära andmisega viivitama, kuni koer vaatab otsa. Jah okei seal soovitati anda maiustus sellise liigutusega, et koer vaataks sinu suunas. Aga see ei pruugi tähendada ka veel, et koer vaatab otsa- pigem on siin oht, et keskmine koer kontsentreerub lihtsalt maiusele ja just nimelt ei vaatagi otsa vaid keerab lihtsalt pea omaniku suunda. Päris algajad vaatajad kindlasti ei oska iseseisvalt neid kriteeriume enda jaoks laiali lammutada ja harjutust koerale stressivabaks ja lihtsaks muuta.

Ühesõnaga harjutused ise muidugi olid kasulikud ja lõbusad ja mida kõike veel. Aga maailmatasemel treenerilt ma ootasin sutsu rohkem. Mis siis, et tasuta. On treenereid, kes annavad tasuta tuhandeid kordi rohkem informatsiooni. Ja mis veel lahedam, neil jääb ikkagi lõpmata palju uut ja harivat materjali, mida tasulisel kursusel edasi anda. SG puhul jäi mulle kuidagi õhku küsimus... kas äkki see ongi kõik mis tal pakkuda on? Ei tahaks hästi uskuda aga kuvand, mille ta ise endast joonistas, jättis kahjuks sellise mulje. „Tulge meile- meil on imevahend! Mis see imevahend on- Me ei ütle!!!“ Ja inimesed jooksevad murdu :D. Geniaalne äriplaan tegelikult...

Oma trennidest ka, kui juba kirjutama hakkasin:

Täna hommikul hakkas Meera meeleheitlikult pakkuma jälle keelt. Tegin palju pause, et teda mitte stressi ajada ja sessiooni lõpuks sain juba kindlamaid kuivasid ninapuudutusi. Tegime veel platvormil tiirlemist mõlema koeraga, ümber märgi saatmise esimest etappi ja Ronniga natukene pilkkontakti hoidmist samal ajal, kui maiusega teda segada. Mõlema koeraga sai teha ka mänguasjata mängu ja see meeldib neile väga :). Isegi Meera, kelle mängimasaamisega oli mul raskusi, arvab nüüd et mängida on nii tore, et tema mängule lülitamiseks piisab ainult pilgust :).

0 Comments

Näpuosavus :D

11/8/2015

0 Comments

Olen viimasel ajal hakanud Ronnile õpetama baasharjutusi nullist ja põhjalikult ja mõtlesin, et kuigi Meeral on need selged, võiks need siiski ka üle käia. Ja ohsa imet, kui palju ma olen saanud harjutada enda tehnikat! Eks tegelikult koera treenimine ongi ju tehniline oskus ja nagu öeldakse „devil is in the details“. Kui kaks inimest saavad kokku ja räägivad, et nende koer oskab nt istuda, siis nad võivad selle all mõista väga erinevaid asju. Planeerimine, harjutuse ülesehitus, kriteeriumid, ajastus, preemia ja premeerimise viis võivad tekitada ühe sama harjutuse juures hiiglaslikke erinevusi. See ongi see põhjus, miks on nii, et mõni maailmakuulus klikkertreener saavutab vaimustavad tulemused mõne minutiga peaaegu nagu võluväel, samas kui täpselt sama asja õpetamine algajamal treeneril võib võtta väga pikka aega.

Ronniga on lihtne. Nüüd. Alles mõni aeg tagasi ei olnud :D. Temaga sheipimisharjutusi tehes ma pean lihtsalt enne ta välja võtmist panema kõik asjad valmis ja käeulatusse ning pöidla klikkerile valmis, sest Ronni lendab peale nagu orkaan. Ronni tormab kohe asja kallale, proovib kiiresti paar korda ja kui ma, vilets inimene, selle maha magan, on mul sressist haukuv koer juba ammu enne kui harjutustega alustada saame. Ja nii lõppes nii mõnigi treeningsessioon veel enne, kui see sai alata. Ronniga ma olen sunnitud parandama ka oma harjutuste lammutamise oskust, sest nii kui kriteeriumite vaheline üleminek on naaatukene suurem, läheb ta samuti endast välja. Kui mina suudan hoida tehnilist puhtust ja planeerida oma trennid edukalt, siis Ronni on väga lahe koer keda sheipida. Nüüd kus ta on jaganud selle mängu lahti, mõtleb ta aktiivselt kaasa ja püüab oma klikke. Väga lahe!

Meeraga on lõbus tõdeda, et ma olen ta ära soperdanud varem :D. Kevadel tegime restardi hantlile ja ruudule, millega ma tegelikult juba rahul olin ja pärast seda, kui vundament sai remonditud ja kohati täiesti uus valatud, muutus lõppkäitumine palju ilusamaks. Aga nüüd on kavas kõigi baasharjutustega sama teha. Ja võta näpust kohe tuli esimene kolekoll teele ette- ma kunagi õpetasin Meerale kogemata et nina target hõlmab endas keelelimpsatust ja siis püüdes sellest vabaneda, õpetasin ta hoopis pärast klikki ikkagi kiire limpsatuse tegema. Siis jooksis mul tookord juhe kokku ja lõin käega. See keel käis nii kiiresti, et tekitas ahastust. Nüüd võtsin uuesti kätte, keskendusin, jälgisin hoolega ja eemaldasin targeti koheselt pärast ninapuudutust. Paaril korral klikkisin kogemata ikka vale momenti aga juba teisel treeningsessioonil sain puhta ja kinnise suuga targeti - jeee!

Muus osas on praegu muidugi meil „tore“ aeg, sest Meeral on kõigi aegade hullem ebatiinus käsil. Koer on loid, eelistab päevad läbi istuda puuris ja “oodata“ (kuigi eks me püüame teda ikka ümber suunata ja talle tegevust anda), varastab igal võimalikul moel omale „poegasid“ ja Ronni on persona non grata (ei ole agressiivne aga pigem lihtsalt talumatu ta suhtes). Söögiisu on ääretult madal ja kõikuv, mänguasjasid käsitletakse „poegadena“ ja kõige tipp oli eelmisel nädalal hommikusöögikrõbinate „pojaks võtmine“. Tundub, et lõpp juba paistab, sest lühikesi trenne me juba saame teha... aga eks siis kui ta päriselt läbi saab, peab mõtlema mis edasi... :(

0 Comments

Veel trenne

Paranevad koerad ja trennid

Tasuta ei saa ikka kvaliteetseid asju...

Näpuosavus :D

Kategooriad

ArHIIV