
Meil kõigil on erinev teekond ja erinevad katsumused, kuid mõned neist katsumusest on väga sarnased. Elu koos katkise koeraga võib olla väga raske. Eriti kui su koeral on mitu probleemi. Olen välja toonud mõned levinumad asjad, mis teevad selliste koertega igapäevaelu raskeks ning olen püüdnud leida nendele probleemidele mõningaid leevendusi või lahendusi.
1. Sul on väga raske leida abi, kui su koera probleem on su jaoks uus. Treeneri valik ja meetodi valik võivad võtta aega ja valed valikud võivad hoopis süvendada probleemi. Kui oled juba piisavalt probleemi süvenemist kogenud või paigal tammunud, muutud paranoiliseks ja hakkad kahtlema igas treeneri soovituses või meetodis, sest kardad et töötate äkki endale vastu.
Lahendus: Kõigepealt püüa tuvastada milles seisneb täpselt su koera probleem, siis on edasi minek lihtsam. Tänapäeval on iga erineva probleemi jaoks loodud mõni rahvusvaheline interneti kommuun, kus liigub ka palju treenereid. Ära otsi abi üldistest koerateemalistest foorumitest, vaid püüa leida spetsiifiliselt sinu koera probleemiga seotud gruppe või meililiste. Sealt saad abi ja tuge treeneri ja meetodi valikul või kirjalike allikate leidmisel.
2. Sa ei tea kust alustada. Su koer kardab autosõitu, teisi koeri, teisi inimesi, helisid jne ning kogu see probleemide sasipundar tundub sulle täiesti võimatu missioonina. Isegi kui saaksid võtta ennast töölt vabaks, ei jõuaks sa terve päeva jooksul kõikide probleemidega piisavalt tegeleda. See tekitab paanikat ja ängi.
Lahendus: Tegelikult on see päris tavaline, et koertel kujuneb paralleelselt välja mitu probleemi. Alguses võib olla näiteks hirm uute kohtade ees. Koer on uutes kohtades stressis ja pinges ning sellises olekus on ta tohutult vastuvõtlik kõigile välistele ärrititele. Nii tekibki lumepalli efekt. Fakt on see, et sa ei jõua ajaliselt ega mentaalselt kõigi probleemidega korraga tegeleda ja õnneks enamasti ei olegi vaja. Sea probleemid tähtsuse järjekorda ja hakka nendega ükshaaval tegelema. Iga järgmise probleemiga on juba lihtsam hakkama saada, sest sinu ja su koera vahel kasvab iga probleemi lahendamisel usaldus ja side, mille toel on edasiminek järjest kiirem.
3. Sa kardad oma koera. Kui su koer läbib intensiivseid meeleolumuutuseid, võib see päädida agressiooniga. On koeri, kes reageerivad agressiivselt kõigile ärrititele kohe nendega kohtumisel. On ka koeri, kes alguses üritavad põgeneda, kasutada vältimiskäitumisi või lülitavad ennast välja. Need koerad võivad samuti rünnata, kuid nende puhul on see tihti palju ootamatum. Vahet ei ole, kas sa kardad iseenda pärast, oma pereliikmete tervise pärast või kardad, et su koer teeb liiga teistele inimestele ja loomadele- hirmus on see igal juhul ja väga õudne on elada sellises pidevas hirmus oma enda koera ees.
Lahendus: Kasuta ettevaatusabinõuna topelt rihmastamist (kaelarihma küljes üks rihm, trakside küljes teine), suukorvi, barjääre, erinevaid spetsiaalseid kontrolli tagamise vahendeid (pearihm või rinnalt kinnitusega traksid näiteks). Õpi lugema oma koera ja tundma tema nõrku külgi. Kui sa tead, et su koer tunneb ennast lastega ebamugavalt, ära lase teda lastega kokku jne. Püüa kiiresti leida treener ja panna kokku treeningplaan.
4. Sa tunned ennast üksildasena. Kui koeral on probleem teiste koerte, inimeste, uute kohtade või autosõiduga, ei ole sul võib-olla isegi võimalik kodust väljaspool või kellegagi koos treenida. Ka ühisjalutuskäigud sõpradega või koera kaasavõtmine väljasõitudele võivad olla raskendatud.
Lahendus: Leia sarnaste probleemidega koerainimestest sõpru ja räägi nendega oma trennidest. Näiteks läbi eelnimetatud kommuunide. Samuti võid vahel üksindust leevendada ilma oma koera kaasa võtmata mõne oma sõbraga jalutuskäigule kaasa minnes.
5. Sa oled tihti kurnatud. Käitumisprobleemidega koeraga kooselu on keeruline ja isegi, kui sa teda mõistad, pead sa pidevalt olema valvel ja planeerima kõiki käike ette. See pidev pinge väsitab ja tekitab frustratsiooni ning puhkust sellest ei paista eksisteerivat. Lõpuks hakkavad sind häirima ka pisiasjad, mida su koer teeb. Miks ta peab kõike kartma? Miks ta peab pidevalt lõugama? jne
Lahendus: Püüa leida võimalusi vahel koerast puhkamiseks, näiteks paludes kedagi talle hoidjaks. Teine variant kuidas vahel puhkust leida, on vältida näiteks nädala jooksul täielikult koera ebamugavatesse olukordadesse sattumist. Reaktiivse koeraga võib see tähendada jalutuskäike öistel kellaaegadel, teiste probleemidega koerte korral aga nt nädalast pausikest treeningutest. Sellised pausid võivad tulla kasuks mitte ainult sulle, vaid ka su koerale.
6. Sa tunned, et sinuga ei arvestata. Kui sa võtadki julguse kokku ja lähed oma koeraga kuskile avalikku ruumi, siis pead olema pidevalt hirmul soovimatute kohtumiste ees. Pead tõrjuma võõraid koeri, kes hüüde „Ta on sõbralik!“ saatel jooksevad teie suunda. Pead käratama inimestele, et palun ära tule lähemale ja puutuge mu koera, sest viisakast jutust ei saada aru või ei tehta välja. Pead hiilima mööda seinaääri, jälgima pidevalt kas taganemistee on lahti ja vahel ootama pikalt, et pääseda koju, kui näiteks su maja ees mängib keegi oma lahtise koeraga. Sa ei soovi karjuda, sa ei saa minna inimese juurde ja siis sa lihtsalt seisad seal abitult ja ootad...
Lahendus: Väga hea on, kui sul oleks vahel võimalik leida endale kaasa ilma koerata jalutuskaaslane, kes saaks sind aidata sinu ja teiste inimeste vahelisel kommunikatsioonil sellistes olukordades. Alati ei saa abilist kaasa võtta, kuid näiteks veterinaari juurde minnes või muudes olukordades, kus tead juba ette, et võib komplikatsioone tekkida, võib assistendist palju abi olla.
7. Sa tajud ühiskonna hukkamõistu. Inimesed väldivad sind ja ütlevad vahel väga halvasti. Tihti loobitakse selliste koerte omanikele erinevaid süüdistusi, alustades sellest, et nad on saamatud koera koolitamises või kasvatamises ja lõpetades sellega, et su koer on nende meelest vastik. Inimesed võivad olla väga õelad ja öelda asju, mida nad ei mõtle. Eriti siis kui nad tunnevad et sinu koer võib kujutada neile mingit moodi ohtu (isegi, kui sa suudad hoida pidevalt koera kontrolli all ja kasutad erinevaid ettevaatusabinõusid, hirmutab neid teadmine, et su koer on agressiivne). Paljudel kriitikutel puudub isiklik kogemus sarnase koeraga ja nad ei kujuta ette, mis tunne võiks olla sinu olukorras.
Lahendus: Üsna tavaline on, et selliste katkiste koerte omanikud tunnevad endal pidevat süüd. Teiste inimeste ees, koera valikul, kasvatamisel, treenimisel või siis kui nad kogemata panevad koera talle raskesse olukorda. Kui keegi paneb selle süütunde sõnadesse, siis ei ole midagi imestada, et inimene võtab seda väga hinge- ta on ennast juba eelnevalt süüdi ju mõistnud! Nii raske, kui see ka ei ole, pead sa aru saama, et see mis toimub su koeraga ei ole sinu süü. See on kombinatsioon geneetilistest eeldustest ja halbadest kogemustest. On koeri, kelle närvikava on nii tugev, et ka kohutavate üleelamiste järel ei muutu nad ebakindlaks või agressiivseks. Sinu koer ei ole see koer ja seda ei määra sina, vaid selle on paika pannud geneetika. Nii et lõpeta enda piitsutamine ja väldi suhtlust inimestega, kes ütlevad taktitundetult sulle halvasti (Nõu saab anda ka ilma inimesele haiget tegemata!).
8. Tagasilangused treeningus tekitavad väga suurt kurbust. Mida kaugemale te oma treeninguga jõudnud olete, seda valusam on tagasilangus. Isegi kui tagasilangus ei ole nn „tagasi alguspunkti“, tundub see tihtipeale nii. On üsna tavaline, et probleemidega koerte omanikud mõnikord ahastusest nutavad või langevad masendusse, sest tunnevad ennast nii abituna.
Lahendus: Tagasilanguseid esineb igasuguse treenimise juures, sest õppimine ei ole lineaarne protsess. Ka „istu“ käskluse õpetamisel esineb momente, kus koer ei istu. Alguse poole on neid rohkem, lõpu poole peaaegu üldse mitte. Parim viis tagasilanguste vältimiseks on hea planeerimine. Kas oled ikka kriteeriumid piisavalt väikeseks lõhkunud? Kas annab harjutust veel lihtsamaks teha? Milline on koera meeleolu ja enesetunne? Eriti oluline on enne trenni planeerida varuplaan juhuks, kui koer ei tule toime. Näiteks kui mu koer autosõidu treeningutel ootamatult katki läks, lasin abilisel autoga minema sõita ja jalutasin koeraga ise koju tagasi. Pea oma treeningute osas kirjalikku logiraamatut, et saaksid pärast tagasilanguseid vaadata üle, milline on tegelik olukord. Vahel on nii, et tagasilangus tundub üüratult suur sel hetkel, kui ta juhtub ja sa oled parasjagu emotsionaalselt tasakaalust väljas, kuid kodus treeninglogi vaadates selgub, et su koer suutis ikkagi rohkem kui sa treeninguid alustades unistadagi julgesid. Pea meeles, et kui sa oled juba korra jõudnud parema tulemuseni, siis jõuad sa sinna veel. Ära lase ennast tagasilangustel heidutada - tagasilangustele järgneb tihti suurem edasiminek.
9. Sa ei suuda oma emotsioone kontrollida. On ju üldtuntud tõde, et erinevate hirmuprobleemidega tegelemisel võivad meie koerad reageerida meie emotsioonidele. Emotsioone anname me edasi rihmapingega, näoilme, krampliku kehakeele, väriseva hääle või külma higi lõhnaga. Koer tajub, et me kardame ja reageerib sellele.
Lahendus: Enda emotsioone ongi tohutult raske kontrollida. Kohati ka võimatu, sest on üsna loogiline, et kui teil on varasem kogemus sellega, et teie koer reageerib ärritile tugevalt, siis teie organism valmistub tagajärgedega tegelemiseks. Keha hakkab tootma adrenaliini, pulss kiireneb, veri liigub lihastesse jne. See on protsess, mida te peatada ei saa ja mis tegelikult aitab teil raskes olukorras kiiresti reageerida. Samas ma ise leian, et ütlus „koer on sinu peegel“, ei ole ka päris õige, sest stabiilse närvikavaga koerte omanikel on väga harva sarnaseid probleeme. Nende koer ei reageeri niimoodi ja nende omanikel puudub seega ka hirmust tingitud valmisolek. Mida kramplikumalt sa aga enda emotsioone kontrollida püüad, seda suuremat pinget sa enda sees toodad ja seda raskem on tegelikult toime tulla. Selle asemel proovi planeerida oma käike, jälgi et rihm koera ja sinu vahel oleks pidevalt lõdva, kasuta eelpool nimetatud turvavahendeid ja abilist ning planeeri taganemisteed. Teadmine, mida täpselt mingis olukorras teha, vähendab stressi. Oma emotsioonide kontrollimiseks proovi keskenduda enda hingamisele (proovi näiteks saada enda ja koera hingamises sama rütmi), visualiseeri oma mõtetes toredaid momente õnnestumistest (meenuta viimast korda, kui te sarnases olukorras edukalt hakkama saite ja püüdke meenutada sellest hetkest kõiki detaile, nii et see tunduks maksimaalselt realistlik) või maanda oma pinget füüsiliselt läbi liikumise (mängimine, hüppamine, kiired sööstud ja sirutamine aitavad pinges lihaseid lõdvestada nii sul, kui su koeral ning võivad olla abiks ka koeraga ühele lainepikkusele jõudmises). Kui sa aga tunned, et sa ei suuda kohe üldse- pane lihtsalt koer esimesel võimalusel ära ja lase emotsioon endast välja. Hea, kui leiad sel hetkel sõbra, kellega juhtunu lahti rääkida ja kellelt tuge saada. Ja pea meeles- ükskõik mis ka ei juhtu, homme on juba uus päev! :)
10. Sa tunned, et su koer ei tea, et sa soovid talle head. Sa soovid, et saaksite rääkida kasvõi 5 minutit ühes keeles, ainult selleks, et öelda talle „Kallis sõber, ma olen su jaoks olemas, kõik saab korda. Ma tean, et sul on raske ja ma püüan teha nii, et sa ei peaks enam ennast halvasti tundma. See võtab aega aga lõpuks saab kõik korda.“
Lahendus: Kui sa loed oma koera, teed valikuid tema turvalisusest lähtudes ja õpetad teda oma hirmudest võitu saama, siis usu mind- su koer teab seda. Ta näeb, et sa pingutad, et sa oled tema jaoks olemas ning et sa märkad ja aitad, kui tal on hirmus. Mida rohkem koer seda kogeb, seda tugevamaks läheb teievaheline side.
Lõpetuseks ütlen ma seda, et elu koos katkiste koertega võib küll olla nagu ameerika mäed, kuid ma ei tea midagi, mis tekitaks suuremat õnnejoovastust, kui oma koera aitamine sellisel moel. Sa õpid tundma oma koera sügavamalt, kui sa iial pidasid võimalikuks. Sa õpid hindama pisiasju, ega võta ühtki head omadust oma koera juures enesestmõistetavalt. Sa muutud peaaegu ninjaks, sest su planeerimisoskus ja olukordade ettenägemise võime areneb nii teravaks- teine koer ei jõua nurga tagant ilmudagi, kui oled juba ohutus kohas. Su treenimisoskused ja koeralugemise võime arenevad olude sunnil väga palju ning su järgmine koer tänab sind selle eest. Sa saad alati meenutada endale, kust te alustate ja rõõmustada selle üle, kui tohutult kaugele te jõudnud olete. Ma ausalt ei tea midagi, mis tasuks emotsionaalses mõttes nii palju ära, kui oma sõbra aitamine tema mures :).
Inglise keele valdajatele soovitan veel sarnasel teemal seda artiklit: http://teamunruly.com/?p=5913