Käisime 12-13 oktoobril sõprade huskyinimestega Soomes Jämijärvi kelgukoerte treeninglaagris, kuhu Meera kasvataja meid juba teist aastat järjest kutsus.
Kogu reis oli ääretult tore kogemus ja kuidas saakski teisiti olla, kui reisikaaslased ja laagrilised kõik on nii toredad inimesed.
Samal ajal kui Ülle võistles, saime meie Stinaga proovida enda koeri 10ses rakendis ATV taga ja ammutada nii palju teadmisi kõige kohta, mis seda harrastust puudutab, kui vähegi võimalik. Ja seda infot oli tõesti palju!
Meera oli minu jaoks seekord tõeline üllataja. Kõigepealt pidas ta terve pika tööpäeva minuga koos ilusti stressamata vastu, siis elas laevasõidu ilusti üle ja kui laevalt maha saime selgus, et tema jaoks oli ka koerteboksidega järelhaagises sõitmine käkitegu. Mina muidugi tegelikult enne reisi kartsin neid kõiki kolme ja olin mõelnud igasuguseid alternatiivseid lahendusi välja.
Edasi otsustas ta mind üllatada oma avatud suhtumisega võõrastesse inimestesse ja koertesse laagriplatsil, stakeoutis rahulikult olemisega isegi siis kui mina läksin eemale ja 10ses rakendis võõraste koerte kambas sai ta ka hakkama...Alguses ehmatas pisut ära aga kui liikuma saime, siis jooksis kohe mõnuga. Eks ma ise oma mula ja muretsemisega teda alguses ka tegelikult segasin. Rahu säilitamiseks olid tal muidugi head eeskujud Woddy, Missy, Enidi, Esme ja Hiluxi näol ka olemas kes on minu diivanihuskyga võrreldes ikkagi vanad ja kogenud karmid kelgukoerad juba :).
Ühesõnaga tuleb nii välja, et minu väike kutsikas on sirgunud suureks, tasakaalukaks ja tubliks kelgukoeratirtsuks :).
Kohapeal sai näha ka Meera õdesid-vendi, emmet-issit ja muid lähisugulasi. Hästi tore oli näha kui sarnased nad ikka on. Samuti oli eriti lahe oma silmaga tunnistada, et Meera isa, ema ja tädid endiselt aktiivselt kordamööda juhtkoeratööd teevad ja kui tubli juhtkoerahakatis Meera õde juba on. Meil on vaja kõvasti tööd tegema hakata, et perekonna lippu kõrgel hoida :).
Eriliselt rõõmustas ka, et Üllel läks võistlusel nii hästi nagu tal läks- esimese katsega kohe REK2 kätte saada on ikka super tulemus ju!
Igatahes tänud kõigile tänu kellele see suurepärane reis võimalikuks sai- on kohe mida meenutada ja mida tahaks kunagi jälle korrata :).

Elis saatis meile veel mõned pildid meie viimasest võistlusest :)

Hakkasin koostama ülevaadet meie SK elementide tasemest ja avastasin, et minulegi arusaamatutel põhjustel me teatud asju ei ole veel õppima hakanudki ja mõnda asja õpime nii harva, et üldse pole ime, et koer ei oska. Selle vältimiseks koostasin tunniplaani selliselt, et igat harjutust või selle osa me teeme nädala jooksul 4-5 trennikorral. Jagasin harjutused ära nädalapäevade vahel selliselt, et iga päev jäi hommikusse ja õhtusesse trenni enam-vähem võrdselt elemente ja iga päev on igas tunnis ka midagi uut. Kusjuures ühel trennikorral on ainult 4-5 elementi. Ja juba esimesel päeval selguski karm ja valus tõde- mõni harjutus on minu enda meelest nõme ja ma täiesti endale aru andmata väldin neid. Pärast seda avastust olen nui neljaks teinud kõike tunniplaani järgi ja üllatus-üllatus, palju vanu probleeme on saanudki lahendatud!

Et elu liiga igavaks ei läheks, teeme lisaks ka triki- ja koordinatsioonitrenni ning rattavedu. Huvitaval kombel sellest kõigest jääb ikka veel väheks ja õhtul, kui magama lähen, kuulen kutsika sügavat ja pettunud ohet- on alles laisk perenaine :D.

Siin on meie SK elementide seis täna:

Ligipääsetavus- UUS tegime trenni selle peale, et kõrval asendis tuleb keegi ja järjest pealetükkivamalt suhtleb koeraga. See õppetund on kõige rohkem kajastunud ka muus elus ja Meera on enesekindlamaks muutunud võõraste inimestega suhtlemisel.

Püsivus- lamamisel ja istumisel- aeg, vahemaa, stiimulikontroll. Oleme teinud kuni 4 minutit varjes koos segajatega. Segajateks toidu kukkumine maha, palli viskamine ja kõrvalised inimesed-koerad koperdamas ja kolistamas koera läheduses.

Kõrvalkõnd- pöörded, ümberpöörded üle mõlema õla, peatumised, tempomuutused, asendisse tulek erineva nurga alt ja nii seismise pealt kui liikumiselt, stiimulikontroll. Igal trennil pöörame tähelepanu ühele konkreetsele osale elemendist ja parandame vigu. Põhilised vead on ette ruttamine ja pööretel minust veidi eemale vajumine. Asendisse tulekul juhtub vahel viltust asendit ja vahel tekib mingi konflikt, kus koer pakub midagi muud mida me hiljuti palju teinud oleme. Kõige naljakam on, kui ta läheb selja taha mulle ja püüab oma nina mu põlvede vahelt läbi pressida.. Asendisse tulek liikumisel tuleb väga hästi välja, samuti peatused ja tempomuutused. Stiimulikontrolliks teeme seda, et kõrvalkõnni ajal kukuvad maha maiused või muud asjad ja pärast kõnnime nende kohalt mitu korda üle. See on raske aga areng on märgatav.

Asendivahetus- istu-lama, seisa-istu ja seisa-lama. Seisa-istu puhul ta seisma tulles astub natuke ühe jalaga ettepoole ja vahel läheb seisma veidi poolikult, sellega tuleb tööd teha. Teised on hea tehnikaga ja saab kasvatada vahemaad. Hetkel on suurim vahemaa, kus ta eksimatult teeb, umbes 3 meetrit. Sealt edasi kannatab natuke tehnika aga õnneks keskendumine ise on hea.

Toomine- puuhantli, pulga ja metallhantliga. Puuhantliga on väga hea kõik- kiirus, haare ja lõppasend. Metallhantliga on asendisse tulek raskem aga see on pigem sellepärast et hantel ise on ebamugav ja läheb vahel silma ette. Pulgaga on tagasi jälle see tore närimine…eks hakkame sellega uuesti tegelema.

Suunatud toomine- UUS nii et koer alguses istub minu ees näoga minu poole. Oleme teinud mõlemat poolt eraldi trennides mõnikord lihtsalt eseme haaramiseni ja mõnikord ka lõppasendisse tulemiseni. Seni on hästi läinud, püüame lähiajal proovida kahe esemega, siis läheb raskemaks.

Nuuskimine- POOLUUS hakkasin tegema kahe pulgaga. Alguses proovis nuuskimata suvalise haarata. Siis mängisin ühe pulgaga peitust ja pärast mitut otsimist tõin jälle teise pulga areenile. See toimis ja rohkem ta enam teist pulka ei haaranud vaid kasutas nina.

Märki saatmine- UUS oleme esimesed korrad natuke proovinud ja hakkab pihta saama, mis asja point on.

Ruutu saatmine- POOLUUS vahel teeb hästi, vahel otsustab enne ruutu jõudmist peatuda ja lamama minna. Maiusega teeb õigesti ja vahetult pärast seda maiuseta tehes ka ei eksi. Isegi otsima ei hakka. Lamama ma teda lähitulevikus ruutu saatmisel üldse ei kamanda igaks-juhuks.

Asendid liikumiselt- kuna asendid kõrval liikumisel tulevad väga hästi välja, olen teinud trenni ka asenditesse minekule suva tegevuse pealt. Vahel taban teda ootamatult, vahel reageerib õigesti. Positiivne on see, et sellega on asendissemineku kiirus paranenud. Kõige raskem on asendisse minek, kui koeral on siht silme ees (lõhn, maiused, pall) aga mida rohkem harjutame, seda kergemini see tuleb.

Peatus juurdetulekul- UUS viimane kord kui tegime pani kõigil katsetel pidurid galopi pealt plokki. Alles kaks nädalat tagasi tegime veel palliga ja alles esimesi kordi. Väga hea. Lamamine juurdetulekul on algusest peale väga hea olnud.

Juurdetulek- tuleb ilusti ja enam ei maga maha käsklust ega tule aeglaselt. Lõppasend on ka tavaliselt korrektne.

Tõke- kahjuks selle jaoks puudub meil hetkel kodus võimalus.