Laupäeva õhtul tegi kohtunik Erna Upmeijer soovijatele väikse kokkuvõtte enda elust koertega, tema päritolumaa Hollandi kelgukoertest ning selgitas veidi ka oma isiklikke vaateid.
Näitusel läks Meeral hästi- hindeks saime küll vaid "hea", aga tänu kasvataja õpetustele saime ringis väga hästi hakkama. Kohtunik oli supersõbralik ja mõistev koerte suhtes, ning minu üllatuseks lasi Meera tal isegi oma hambaid vaadata. Oleme seda ju nii vähe harjutanud..
Kirjeldusleht oli pikk ja põhjalik ning mis mulle eriti meeldib- sealt on võimalik ka välja lugeda, miks võib-olla kohtunik otsustas meile just sellise hinde anda. Tihti ju on nii, et vahet pole kas koer saab hindeks hea, väga hea või suurepärane- kirjeldus on kõigil samasugune ja kahe lauseline :p.
Kõige veidram ehk oli minu jaoks kirjelduslehe esimene sõnapaar "big girl". Kuidas see saab olla et minu pisi-pisikene kutsikas on suur? Ta ju mahub nii hästi õhtuti teleka ees mulle süle sisse kerra...Aga mõni päev hiljem, kui ma just selle sama asja üle mõtisklesin tegi Kassu mulle asja puust ja punaseks. Kassu tahtis teise tuppa saada aga Meera seisis uksel ees ja ära ei läinud. Mõtles siis Kassukene natukene aega ja lõpuks läks lihtsalt Meera kõhu alt läbi- okei Meera küll pidi selleks selja küüru tõmbama aga siiski- ju ta vist ikka natukene suuremapoolne plika on....Kah mul asi- sülle mahub ju ikka ära :D.