
Õlgedest meheks kutsutakse vaidluses argumenti, mis seisneb vastase argumendi endale meelepärases kõverpeeglis esitamises ja siis selle enda poolt loodud lihtsustatud ja moonutatud argumendi ümberlükkamises. Õlgedest mehe argumenti kasutades jätab vaidleja tavaliselt endast hästi tegija mulje, sest ta võtab oma vastase teooria, valib sellele hästi lihtsasti ümberlükatava õigustuse, lükkab selle ümber ning kõik kuulajad ahhetavad „Issand kui loll see teine osapool on“.
Õlgedest meest kasutatakse kahel põhjusel. Üks põhjus on pahatahtlik soov ennast teistest targemana näidata ja oponent relvituks teha. Teine põhjus on lihtne rumalus, kus inimene ei ole kas viitsinud, tahtnud või osanud ennast kurssi viia oma oponendi argumentidega ja teeb sellepärast tema argumentide kohta järeldusi, mis ei päde. Inetuks teeb asja see, et tavaliselt käib sellega kaasas põhjendamatu ründav ja üleolev suhtumine ning teisi inimesi ja nende tööd materdatakse maatasa.
Toon mõned näited koeramaailmast. Õlgedest mehe argumenti kasutatakse põhimõtteliselt igas valdkonnas aga valin siinkohal kaks eriti populaarset näidet koolituse valdkonnast:
Koera koolitamine läbi positiivse kinnistamise ja karistamist vältides (edaspidi kasutan lühendit +r) vs koera koolitamine selliselt, et teatud etappides kasutatakse ka positiivset karistust või negatiivset preemiat (edaspidi kasutan lühendina traditsiooniline koolitus). Selle teema osas võib spetsialist olla põhimõtteliselt igaüks, kes on vaadanud paar osa Koeralausujat või vastupidi vaadanud mõne osa Stillwelli seriaalist.
1) Pannakse paika näiteks järgmine väide:
„Need ninnunännu positiivsed koolitajad arvavad, et kõiki probleeme saab lahendada lihtsalt maiustuste loopimisega. Eks me näe, kuidas see töötab kui koerad kaklema lähevad! Koerad on ju erinevad ja sellepärast peaks kasutama kõiki tööriistu, mis olemas on.“
Kõlab tõepoolest nagu +r koolitajad oleks idioodid, eks? :D Aga mis on siin valesti?
a) Ma ei tea ühtegi pädevat +r treenerit, kes väidaks et kõik koerad on ühesugused. Vastupidi, ma ei teadnud tegelikult enne selle koolkonna filosoofiaga tutvumist, et koeri on võimalik nii erineval moel treenida. Sul on vabadus kohandada vastavalt koera tüübile treeningplaan, preemia tüüp ja õppimisviis (peibutamine, struktureeritud vormimine, tagurpidi peibutamine, vabavormimine jne). Mitte kunagi ei ole mõistlik kanda samasugust treeningplaani üks ühele üle kõigile koertele. Ebakindlad koerad vajavad enesekindluse tõstmist. Impulsiivsed koerad vajavad palju enesevalitsuse harjutusi. Enesekindlad koerad vajavad tugevamat struktuuri ja korda. Jne jne jne. Ehk siis jutt, et +r treenerid lähenevad igale probleemile samamoodi, ei vasta tõele.
b) Kui koerad lähevad kaklema, reageerivad agressiivselt, üritavad põgeneda või kui inimesel sellises olukorras käed-jalad värisevad ja adrenaliin tõuseb lakke, ei räägi me enam treeningust, vaid me räägime tegelikult haldamisest. Kui koerad, kes omavahel läbi ei saa, pääsevad kokku, teeb iga inimene kõik mis on tema võimuses, et antud olukorrast võimalikult väikeste vigastustega välja tulla. Kui see hõlmab endas karjumist, koerte jõuga teineteise küljest lahti rebimist, osapooltele haiget tegemist, et saada nende lõuad korraks lahti, osapoolte ehmatamist külmavee duššiga, siis midagi ei ole teha. Reaalselt probleemkäitumisega koera ümber õpetamisel tehakse aga kõik selleks, et selliseid olukordi ei juhtuks (topelt rihmad, suured vahemaad, piirded koerte vahel jne) ning seetõttu ei ole näide kaklevatest koertest üldse näide +r koolkonna treeneri koolitusmeetodist. See on näide hädaolukorra lahendamisest.
c) B. F. Skinneri teooria kohaselt õpivad kõik liigid neljal eri moel. Siin artiklis on mul välja toodud täpsemalt kuidas. Samas on teadlased leidnud tõendusmaterjali selle kohta, et ilma ebameeldivaid aistinguid kasutamata õpivad kõik liigid kiiremalt, mõtlevad aktiivsemalt kaasa ja neil kujuneb läbi usalduse välja tugev side oma õpetajaga. Need on kolm peamist asja, mille kaotamisega ei taha selle koolkonna treenerid riskida. Seega ei tähenda „kõigi tööriistakastis olevate tööriistade“ kasutamine alati sugugi seda, et töömees on rumal- müüri ehitades on kellu asjakohasem tööriist kui haamer.
d) Positiivne ei tähenda lubav. Ka +r treenerid seavad oma koertele piire ning kontrollivad nende elu läbi ressursside kontrollimise. Täpselt nagu kõik teisedki koeraomanikud, treenivad nad oma koeri käituma nii nagu neile endale mugavam on. Kui inimene ei soovi, et koer käiks mööblil, varastaks laualt toitu või hüppaks inimesele peale või tiriks rihmas siis vastavate probleemidega ka tegeletakse. Samas on mõlemas koolkonnas inimesi, kes ei viitsi neid igapäevaseid asju õpetada ning eelistavadki kasutada haldamist. See on iga inimese oma valik ning selle põhjal ei saa teha järeldusi ühegi koolkonna metoodika kohta.
2) Olgu, toome näite vastaspoolest ka, et asi oleks aus.
„Karistust kasutavad ainult erilised julmad kiviaja inimesed. Esiteks koerad õpivad kõik samamoodi ja kogu see domineerimisteooria jutt on täielik möga. Teiseks kõik ju teavad, et karistus ei tööta!“
Uskumatu, et selliseid sadiste on olemas? Ka siin on fakte kõvasti moonutatud ning antud väited ei vasta tõele.
a) Karistust kasutavad koertega suhtlemisel kõik inimesed. Mõned ainult kogemata, mõned teadmatusest ja mõned täiesti teadlikult. Kui sa kogemata reflektoorselt tõmbad oma koera jalutades rihmast, oledki sa juba tahtmatult kasutanud karistusest. Kui sa paned oma koera treeningul tema jaoks raskesse olukorda ja ootad, et ta harjuks olukorraga ja saaks sellest üle, oled sa teadmatusest kasutanud karistust. Pagan, kui sa ei suuda oma treeningplaani tehniliselt puhtalt ellu viia ja koer ei saa aru mida sa temast tahad, siis see tekitab koera jaoks tohutult frustratsiooni ja on oma olemuselt väga vastik karistus. Mõnikord suisa nii vastik, et koera jaoks oleks isegi humaansem, kui talle tehakse ühe kiire ja hästi ajastatud negatiivse mõjutusega selgeks, mida temast oodatakse (samas kindlasti ei ole see esimene treener võimeline seda teist meetodit kasutades oma eesmärki täitma, sest tal napib selleks vajalikke mehaanilisi oskuseid). Lisaks veel, et vahel arvavad inimesed, kes kasutavad koera koolitamisel karistust, et teisiti ei saagi ning karistuse kasutamine on vältimatult vajalik. Seega ei saa öelda, et karistust kasutavad vaid mingid erilised jõhkardid.
b) Inimesed, kes kasutavad karistust koolituse juures teadlikult ja omavad selleks vajalikke mehaanilisi oskuseid, saavutavad sedasi väga kõrgeid eesmärke. Esindavad riike erinevate alade maailmameistrivõistlustel ja treenivad usaldusväärseid töökoeri. Ei tasu unustada, et õppimine toimub kõigil elusolenditel neljal erineval moel (Skinneri teooria kohaselt) ja karistusel on seal oma osa. Seega ei saa keegi väita, et karistus kui selline ei tööta.
c) Kõik koerad õpivad küll samade reeglite järgi, kuid koerad on siiski erinevad. On koeri, kelle haldamine on keerulisem ja kes teavad, mida nad tahavad ning julgevad enda tahtmist läbi suruda. Ma ei väida siinkohal, et selliseid koeri kasvatades peab tingimata karistust kasutama või et ma pooldaks domineerimisteooriat kogu tema hiilguses. Aga ei maksa unustada, et koerad tulevad erinevate indiviididena ja on vaks vahet, kas sul on tegemist suure ja enesekindla kaitseinstinktidega koeraga või sul on tegemist pisema, allaheitliku ja ilma kaitseinstinktita koeraga. Seega ei saa väita, et domineerimisteoorias ei ole terakestki tõtt ja et kõik koerad õpivad täpselt ühtemoodi. Iga koer vajab individuaalset lähenemist.
d) Selle vastu ma loodan, et keegi isegi ei vaidle, et KÕIK inimesed, kes viitsivad oma koeraga mingilgi määral trenni teha, armastavad oma koera. Kes rohkem, kes vähem, aga kõigi jaoks on see koer oluline pereliige. Oma koera armastab tegelikult piiritult nii inimene, kes veedab igapäevaselt tunde temaga trenniplatsil ja metsades, kui ka inimene kes on söötnud oma taksikese mõnusaks rasvarulliks ning mingeid täiendavaid hobisid temaga ei harrasta. Pole olemas kiiremat viisi konflikti tekkeks, kui väita et keegi ei hooli oma koerast.
Nii. Kumma poole peal mina siis nüüd olen? Kõigepealt ma kaitsen ninnunännutajaid ja siis kaitsen kolepahasid julmureid?
Mina olen valinud selle esimese poole ja ilmselt kumab see ka mu jutust läbi. Samas pooldan ma alati intelligentseid ja argumenteeritud väitlusi. Ma olen näinud vaeva, et teha endale selgeks, miks ikkagi inimesed on teinud minu meelest kummalisi valikuid ja miks nad kaitsevad kohati nii vihaselt enda vaateid. Ma olen surunud maha enda emotsioonid ja lugenud rahulikult kaasa mõeldes sadu artikleid, kuidas traditsioonilisi võtteid kasutavad treenerid saavutavad tulemusi ja miks nad peavad karistuse kasutamist teatud olukordades ainuõigeks. Ja seetõttu eeldan ma oma väitluspartneritelt samasugust austust. Ära vali lapsikut lihtsat väljapääsu moonutades minu argumente nii, nagu sulle mugavam on. Võta parem minu reaalsed seisukohad ja lükka need ümber. Ja mitte oletustega, vaid ikka päris reaalsete argumentidega. Eriti lahe, kui suudad sinna taha panna ka mõned viited teistele allikatele, kust su mõtted pärinevad või mis su mõtteid toetavad. Kes teab, äkki õpime nii mõlemad midagi uut?
Selliseid kummalisi ühele või teisele poole kaldus vaidluseid nagu need kaks näidet eespool, on täis terve internet. Olgu teemaks koerte koolitus, aretus, hooldus, toitmine või mis iganes, mis parasjagu kirgi kütab. Inimesed ei ole viitsinud teha kodutööd ja lihtsalt lahmivad oletuste baasilt. Tavapäraselt lisatakse sinna juurde ka solvangud ja mõnitused, et vestluskaaslane sellega eemale hirmutada. Kohati on seda piinlik lugeda ja see on tegelikult üks peamisi põhjuseid, miks ma hoian eemale erinevatest laiemale sihtgrupile suunatud fb gruppidest ja foorumitest. Sellisel tasemel vaidlused ei tekita minus pinget, vaid lihtsalt masendust. Seega on mul ainult üks palve: Tee endale selgeks faktid ja taust ja tule siis ütle mulle selle baasilt, et ma olen loll! Vastasel korral jätad endast ise päris rumala mulje...