...okei, tegelikult on neid nädalaid juba natuke rohkem, aga ma teen väikse vahekokkuvõtte 10 esimese nädala osas, sest just need esimesed 10 nädalat on meil Piigaga Koertekool Kratt uue kutsikakursuse jaoks hoolikalt dokumenteeritud. Need 10 esimest nädalat möödusid piimahammastega ja kõige usinama kasvamise tähe all ning lõppesid sellega, et piimahambad kukkusid välja ja plikatirtsust sai noor neiu. Selle ajaga ei ole me õppinud just kuigipalju trikke, kuid oh kui palju elust enesest! Trikke jõuame me õppida terve elu, samas kui eluoskuseid on kõige parem omandada juba maast madalast :).
Mida me oleme siis teinud?
Oleme õppinud teineteist tundma. Minu jaoks on Piiga väga huvitav nähtus oma muretuses, jonnakuses ja kirglikkuses. Ta kardab väga väheseid asju ja saab väga kiiresti ehmatusest üle. Ta suhtub kõigesse entusiastlikult ja elu ise paneb tema silmad põlema. Selle kirega käib kaasas loomulikult ka trots, sest alati ju kõike mida tahad, ei saa ja Piiga meelest see on väga nõme. Piiga ise on õppinud, et mina olen temast natuke kangekaelsem, et tublid käitumised saavad premeeritud ja kui tal on mingi mure, olen mina tema jaoks alati olemas.
Me oleme käinud mitmekümnes erinevas kohas. Vaiksetes kohtades ja saginat täis kohtades. Pimedates kohtades ja huvitavalt lõhnavates kohtades. Piiga on õppinud, et uued kohad on huvitavad ja turvalised!
Me oleme näinud erinevaid inimesi, loomi ja asju. Mõni on pannud kukalt kratsima ja imestama, mõni elevusest kilkama ja mõni isegi natukene ehmatanud. Piiga on õppinud, et uued tutvused on toredad, isegi kui algus ongi natuke kõhe. Samuti on Piiga õppinud, et igale vastutulijale ei ole kombekas sülle hüpata ja tere öelda.
Me oleme turninud erinevate asjade otsas ja avastanud, kuidas asjad liiguvad. Mõni asi on huvitavam kui teine, mõni natuke ehmatav või ebamugav. Lõpuks on selgunud, et tegelikult kõik jalgealused on päris lõbusad.
Me oleme kuulanud erinevaid asju. Eemal haukuvaid koeri, kuke kiremist, rongi vilinaid, pauke ja kolkse. Me oleme aru saanud, et hääled ei tee haiget ja neile ei pea erilist tähelepanu pöörama.
Oleme lihvinud oma sotsiaalseid oskuseid teiste koerte ja inimestega suhtlemisel. Algselt pealetükkiv rüblik on hakanud pisut oma impulsse kontrollima ja teistega rohkem arvestama. See on saanud rohkelt premeeritud erinevate jätkuvate mänguvõimalustega.
Oleme harjutanud erinevate hooldusprotseduuride talumist ja küünelõikus, pesu ning läbivaatused on meie jaoks lapsemäng. Veterinaarkliinikud on Piiga lemmikud kohad, kuhu siseneb ta alati rind kummis ja rõõmsal meelel.
Oleme õppinud kõrvuti elama. Niimoodi, et mina tegelen Piigaga ja pakun talle oma energia maanduseks sobivaid väljundeid ja tema püüab anda endast parima, et teisi mitte kiusata ajal, kui ei ole Piiga aeg. Samuti on Piiga õppinud ise magama minema, mis on temasugusele energiapommile väga raske katsumus olnud.
Oleme õppinud koos jalutama. Niimoodi, et mina ei tiri Piigat ja Piiga ei tiri mind. Seda viimast vähemalt siis, kui ma Piigalt seda palunud olen. Samuti oleme õppinud koos püsima, kui Piiga ei ole rihma pidi minu külge aheldatud. Alguses lihtsamates keskkondades, hiljem isegi ahvatluste kiuste. Ühe väikse huskylapsega tuleb neid oskuseid lihvida veel palju.
Me oleme õppinud koos mängima. Jälgima, et ei teeks mängukaaslasele haiget, haarama mänguasjast tugevalt ja kirglikult ning tooma mänguasja tagasi kohe, kui see on kätte saadud. Oleme isegi õppinud, kuidas mänguasjani pääsemiseks tuleb vahel mõni lihtne trikk teha.
Oleme õppinud koos õppima. Klikkerist ja maiustest veelgi olulisem on see, et meil on koos lõbus ja me arvestame teineteise tunnetega. Mina arvestan sellega, et Piiga trennid oleksid talle jõukohased ja ta ei peaks töötama siis, kui ta seda ei suuda. Piiga on õppinud keskenduma kogu trenni vältel meie koostööle ja mitte tegelema kõrvaliste asjadega. Trennid on Piiga lemmik tegevus ja neid ootab ta alati innukalt. Mina ka!
Kindlasti unustasin palju asju ja mõnest asjast ma isegi ei tahagi siinkohal väga rääkida. Näiteks on Piiga õpetanud mulle haldamise ninja-taset (kes ei tea, mis on haldamine, siis lugeda saab SIIT). Ta on õpetanud mulle, et vahel ma siiski ärritun liiga kergesti ja et ma tegelen vahel tagajärgede, mitte ennetamisega. Ta on aidanud mul paremini mõista oma õpilasi, kes vahel ikka jäävad samade asjadega hätta. Kutsika kasvatamine on suur töö. Eriti kui sul on väga aktiivne kutsikas, kaks murekoera ja kass, kes tundub kohati kõigist kolmest kõige hullem :D. Aga me oleme komistanud, me oleme õppinud ja me oleme muutunud. Käitumist vormivad ikka tagajärjed :). Ja nagu näha eeltoodust, siis me oleme jõudnud saavutada väga palju suuri asju.
Panin kokku ka väikese video meie elust kuskil 10nda kooselu nädala ümbruses:
Mida me oleme siis teinud?
Oleme õppinud teineteist tundma. Minu jaoks on Piiga väga huvitav nähtus oma muretuses, jonnakuses ja kirglikkuses. Ta kardab väga väheseid asju ja saab väga kiiresti ehmatusest üle. Ta suhtub kõigesse entusiastlikult ja elu ise paneb tema silmad põlema. Selle kirega käib kaasas loomulikult ka trots, sest alati ju kõike mida tahad, ei saa ja Piiga meelest see on väga nõme. Piiga ise on õppinud, et mina olen temast natuke kangekaelsem, et tublid käitumised saavad premeeritud ja kui tal on mingi mure, olen mina tema jaoks alati olemas.
Me oleme käinud mitmekümnes erinevas kohas. Vaiksetes kohtades ja saginat täis kohtades. Pimedates kohtades ja huvitavalt lõhnavates kohtades. Piiga on õppinud, et uued kohad on huvitavad ja turvalised!
Me oleme näinud erinevaid inimesi, loomi ja asju. Mõni on pannud kukalt kratsima ja imestama, mõni elevusest kilkama ja mõni isegi natukene ehmatanud. Piiga on õppinud, et uued tutvused on toredad, isegi kui algus ongi natuke kõhe. Samuti on Piiga õppinud, et igale vastutulijale ei ole kombekas sülle hüpata ja tere öelda.
Me oleme turninud erinevate asjade otsas ja avastanud, kuidas asjad liiguvad. Mõni asi on huvitavam kui teine, mõni natuke ehmatav või ebamugav. Lõpuks on selgunud, et tegelikult kõik jalgealused on päris lõbusad.
Me oleme kuulanud erinevaid asju. Eemal haukuvaid koeri, kuke kiremist, rongi vilinaid, pauke ja kolkse. Me oleme aru saanud, et hääled ei tee haiget ja neile ei pea erilist tähelepanu pöörama.
Oleme lihvinud oma sotsiaalseid oskuseid teiste koerte ja inimestega suhtlemisel. Algselt pealetükkiv rüblik on hakanud pisut oma impulsse kontrollima ja teistega rohkem arvestama. See on saanud rohkelt premeeritud erinevate jätkuvate mänguvõimalustega.
Oleme harjutanud erinevate hooldusprotseduuride talumist ja küünelõikus, pesu ning läbivaatused on meie jaoks lapsemäng. Veterinaarkliinikud on Piiga lemmikud kohad, kuhu siseneb ta alati rind kummis ja rõõmsal meelel.
Oleme õppinud kõrvuti elama. Niimoodi, et mina tegelen Piigaga ja pakun talle oma energia maanduseks sobivaid väljundeid ja tema püüab anda endast parima, et teisi mitte kiusata ajal, kui ei ole Piiga aeg. Samuti on Piiga õppinud ise magama minema, mis on temasugusele energiapommile väga raske katsumus olnud.
Oleme õppinud koos jalutama. Niimoodi, et mina ei tiri Piigat ja Piiga ei tiri mind. Seda viimast vähemalt siis, kui ma Piigalt seda palunud olen. Samuti oleme õppinud koos püsima, kui Piiga ei ole rihma pidi minu külge aheldatud. Alguses lihtsamates keskkondades, hiljem isegi ahvatluste kiuste. Ühe väikse huskylapsega tuleb neid oskuseid lihvida veel palju.
Me oleme õppinud koos mängima. Jälgima, et ei teeks mängukaaslasele haiget, haarama mänguasjast tugevalt ja kirglikult ning tooma mänguasja tagasi kohe, kui see on kätte saadud. Oleme isegi õppinud, kuidas mänguasjani pääsemiseks tuleb vahel mõni lihtne trikk teha.
Oleme õppinud koos õppima. Klikkerist ja maiustest veelgi olulisem on see, et meil on koos lõbus ja me arvestame teineteise tunnetega. Mina arvestan sellega, et Piiga trennid oleksid talle jõukohased ja ta ei peaks töötama siis, kui ta seda ei suuda. Piiga on õppinud keskenduma kogu trenni vältel meie koostööle ja mitte tegelema kõrvaliste asjadega. Trennid on Piiga lemmik tegevus ja neid ootab ta alati innukalt. Mina ka!
Kindlasti unustasin palju asju ja mõnest asjast ma isegi ei tahagi siinkohal väga rääkida. Näiteks on Piiga õpetanud mulle haldamise ninja-taset (kes ei tea, mis on haldamine, siis lugeda saab SIIT). Ta on õpetanud mulle, et vahel ma siiski ärritun liiga kergesti ja et ma tegelen vahel tagajärgede, mitte ennetamisega. Ta on aidanud mul paremini mõista oma õpilasi, kes vahel ikka jäävad samade asjadega hätta. Kutsika kasvatamine on suur töö. Eriti kui sul on väga aktiivne kutsikas, kaks murekoera ja kass, kes tundub kohati kõigist kolmest kõige hullem :D. Aga me oleme komistanud, me oleme õppinud ja me oleme muutunud. Käitumist vormivad ikka tagajärjed :). Ja nagu näha eeltoodust, siis me oleme jõudnud saavutada väga palju suuri asju.
Panin kokku ka väikese video meie elust kuskil 10nda kooselu nädala ümbruses:
Nende 10 nädala kokkuvõtteks võingi öelda, et mul hakkab vaikselt tekkima arusaamine sellest, kes on koer nimega Piiga. Ta on rõõmsameelne, lustlik ja armas koer ja ühtlasi koer, keda mul väga vaja oli (täpselt nagu ülejäänud kolm eelkäijat).
Kutsika sotsialiseerimine ja toredaks pereliikmeks kasvatamine on suur töö, mida tuleb teha teadlikult ja rutiinselt. Selles eas tegemata jätmised või valed teod võivad saata koera kogu tema elu. Kuna see teema on nii oluline ja nõuab rohkem teadmisi ja oskuseid, kui esmakordsel (või isegi mitmekordsel) koeraomanikul võtta on, olen mõelnud pikalt sellele, kuidas saaksin abiks olla. Töö murelike koertega, kogemus oma seniste koertega ja kogemus paljude muretute baaskursuse koertega, on näidanud mulle, kust saavad probleemkäitumised alguse ja mis peamine- kuidas neid saaks ära hoida. Ma ei väida, et ma tean sellest kõike. Eeltoodud tekst olgu selle kinnituseks, et ka mina õpin endiselt. Siiski olen ma nüüd terve suve pühendanud uue kutsikakursuse hoolikaks kokkupanekuks ja selle aasta oktoobrikuus teemegi avapaugu.
See kutsikakursus saab olema äärmiselt mahuka videotega rikastatud teooriamaterjaliga ja kontakt-tunnid hakkavad toimuma erinevates kohtades, selleks et sotsialiseerimise kasutegur oleks maksimaalne. Kursuse põhifookuses saab olema sotsialiseerimine kogu oma lihtsuses ja keerukuses ning selle kõrval õpime eluks vajalikke oskuseid, mida peaks oskama iga koer- olgu ta siis sportkoer või perelemmik. Igal kursuse nädalal on õpilastel võimalik näha kolme väga erineva päriselt olemas oleva kutsika teekonda ja treenimistegevusi samas vanuses ja samas treeningetapis. Puhtalt selleks, et kuiva teooria kõrval oleks näha ka see, kuidas asjad päriselus toimivad ja meie õpilastel oleks enda koera treeningteekonna kõrvale olemas võrdlusmoment.
Kel kutsikas kodus kasvamas ja huvi selle kursuse vastu tekkinud, siis oktoobri II nädalast me alustame. Hetkel veel kodulehe kaudu registreerida ei saa, kuid e-posti teel saab juba oma soovist ka teada anda :).
Lisan lõppu ka ühe vahva video Piiga eilsest trennist, kui ta esimest korda õppis seda, et kausist sööma asumiseks tuleb luba oodata:
Kutsika sotsialiseerimine ja toredaks pereliikmeks kasvatamine on suur töö, mida tuleb teha teadlikult ja rutiinselt. Selles eas tegemata jätmised või valed teod võivad saata koera kogu tema elu. Kuna see teema on nii oluline ja nõuab rohkem teadmisi ja oskuseid, kui esmakordsel (või isegi mitmekordsel) koeraomanikul võtta on, olen mõelnud pikalt sellele, kuidas saaksin abiks olla. Töö murelike koertega, kogemus oma seniste koertega ja kogemus paljude muretute baaskursuse koertega, on näidanud mulle, kust saavad probleemkäitumised alguse ja mis peamine- kuidas neid saaks ära hoida. Ma ei väida, et ma tean sellest kõike. Eeltoodud tekst olgu selle kinnituseks, et ka mina õpin endiselt. Siiski olen ma nüüd terve suve pühendanud uue kutsikakursuse hoolikaks kokkupanekuks ja selle aasta oktoobrikuus teemegi avapaugu.
See kutsikakursus saab olema äärmiselt mahuka videotega rikastatud teooriamaterjaliga ja kontakt-tunnid hakkavad toimuma erinevates kohtades, selleks et sotsialiseerimise kasutegur oleks maksimaalne. Kursuse põhifookuses saab olema sotsialiseerimine kogu oma lihtsuses ja keerukuses ning selle kõrval õpime eluks vajalikke oskuseid, mida peaks oskama iga koer- olgu ta siis sportkoer või perelemmik. Igal kursuse nädalal on õpilastel võimalik näha kolme väga erineva päriselt olemas oleva kutsika teekonda ja treenimistegevusi samas vanuses ja samas treeningetapis. Puhtalt selleks, et kuiva teooria kõrval oleks näha ka see, kuidas asjad päriselus toimivad ja meie õpilastel oleks enda koera treeningteekonna kõrvale olemas võrdlusmoment.
Kel kutsikas kodus kasvamas ja huvi selle kursuse vastu tekkinud, siis oktoobri II nädalast me alustame. Hetkel veel kodulehe kaudu registreerida ei saa, kuid e-posti teel saab juba oma soovist ka teada anda :).
Lisan lõppu ka ühe vahva video Piiga eilsest trennist, kui ta esimest korda õppis seda, et kausist sööma asumiseks tuleb luba oodata:
RSS Feed
