Hakkasime sõitma umbes kell 8:00 hommikul ning jõudsime Võrru kella 11:20 paiku. Meera oli terve tee rahulik ja ablas. Panin püsti puuri, lasin koeral veidi jalgu sirutada ning tegime väikesed soojendusharjutused. Kõik oli super:
http://www.youtube.com/watch?v=JG5F4ONIwGM

Käisime tegime läbi kiibikontrolli ja jooksuka kontrolli. Meera liputas ühel neist lausa saba.
SK1 klass lõpetas pool tundi varem ning mult küsiti, kas olen valmis sellevõrra varem alustama. Ma olin ennast eelmise klassi lõpu järgi automaatselt valmis sättinud ja olin seega  nõus. Tegin koeraga soojendusharjutusi ringi ääres 0-koeri oodates. Pidi minema  vaid hetk, aga videolt on näha, et kulus lausa 3 minutit – Meerale ei ole väga hea nii pikalt ringi ääres taielda. Ringi minnes langes ringiäärne hea kontakt koheselt suht nulli. Meerat häirisid teised koerad ja võõras pind jalge all. Veel rohkem arvan ma, et häiris teda minu ebakindlus. Video ringi minemise ootamisest:
http://www.youtube.com/watch?v=-NdRTGKReN8

Ligipääsetavuse eest sai Meera maksimum 10 punkti, püsilamamise eest 9,5. Lamamisel oli probleemiks ülim
stressamine, mis arvatavasti osalt oli tingitud sellest, et minu antud käsklus „püsi“ oli vaikne võrreldes 0-koerte „lama-ga“. Meera pani pea maha nagu õpetatud, aga hakkas siis justkui ise kahtlema ja tõstis selle taas üles (talle on mõlemad käsud tuttavad aga olemuselt veidi erinevad). Platsilt lahkudes ta taas nuuskis maksimaalselt ning tegi pissi – mõlemad on tema stressikäitumised.
Premeerisin teda kiirelt puuri juures ja naasime ringi. Järgnevalt tuli kõrvalkõnd, kuid koera meeleolu oli endine. Minu enda jaoks oli kõrvalkõnd samuti väga raske, sest see algas enne, kui me jõudsime algasendis korraks hinge tõmmata ning pöörded tulid minu jaoks kuidagi järsku. Eriliselt ebamugav oli moment, kus pidin liikuma otse edasi aga nägin, et kohe-kohe lõpeb plats otsa ja viimasel hetkel pidin tegema järsu pöörde (eelistan võtta sekundi-kaks mõtlemiseks ja pöördele keskendumiseks). Edasi liikusime me juba samasse kohta, kus Meera varasemalt eriliselt nuuskis ja pabistas ning kaotasin ta momendiks. Seejärel tuli sirgel
joosta ja hakates jooksma, vaatasin oma koera ning pähe lõi mõte, et mida ma ometi teen – mina ei tunne ennast hästi, koer ei tunne ennast hästi ja miski ei näe välja nagu treeningutel. Peatusin ning teatasin kohtunikule, et soovin katkestada.
Edasine oli minu jaoks täiesti arusaamatu- mind informeeriti, et katkestada ei saa kohtunikuga  konsulteerimata, kuid et kohtunikuga saab konsulteerida alles siis, kui võte on lõppenud. Niigi lööduna eelnevast ebaõnnestumisest, kõndisin ma käsu alt vaba koeraga mustri lõpuni (mida ei oleks vaja olnud ei mulle, ega mu koerale ammugi mitte). Seejärel sain ma kohtunikult teada, et võistlust katkestada ei saa.  Küsisin, et mis siis saab - kas on disklahv või peame jätkama? Vastuseks sain teada, et tegu on disklahviga, kuna koer võib rihmata harjutuste ajal kontrolli alt väljuda (Ometi eeskirjadest ei leidnud ma sellist diskvalifitseerimise alust?). Seejärel küsiti, et kas soovin siiski harjutused läbi teha. Loobusin sellest võimalusest, tänasin ja läksin premeerisin oma segaduses koerakest puuri juures.
Hiljem videoid vaadates oli täiendava ebameeldiva üllatusena taustale jäänud korraldajate telgis istuva isiku arutelu teemal, kas mu koer näeb välja nagu siberi husky või on mul lihtsalt metsikult hea fantaasia. Inimene sealjuures ei veendunud, kas tema vestluspartner on üldse see inimene, kelleks tema teda pidas või kas äkki
filmiva inimese kaamera ei või ka helisid salvestada. 
Ma ise olen enda koera omaduste suhtes üsna teadlik ja paksu nahaga. Soovitan lihtsalt kriitikutel lugeda korraks uuesti mõttega läbi siberi husky standard, mõelda tema funktsioonile ning küsida täiesti siiralt iseendalt, kas kriitikal on ikka alust. Küll aga häirib mind kuuldu väga, sest kui minu asemel oleks tegemist olnud esmakordse võistlejaga, kellel see on esimene koer (alg klassis on see väga reaalne)...siis kas sellist kommentaariumit kuuldes tuleks see inimene veel võistlema tagasi? Kahjuks on täpselt sama ebameeldivaid
repliike salvestunud mitme mu sõbra videotele ja mõnele neist on lausa otse näkku öeldud: „Su koer on ..... (kole, aeglane, mõttetu)“. Sõbralikumad inimesed küsivad aga enda meelest mega heasoovilikult: „Noo, millal sinule siis border või mali tuleb?“ Wtf – miks ma peaksin vahetama välja tõu, mida ma armastan, tõu
vastu mis on hetkel popp?
Minu küsimus siinkohal on – kui paljudele on endiselt veel müstika, miks sk-s uusi võistlejaid järjest vähemaks jääb või miks moodustavad seal nn alternatiivtõud üha väiksema protsendi? Mina tulin aasta tagasi täieliku algajana sk võistlustele ülima entusiasmiga selle ala suhtes. Täna ma aga kaalun väga tõsiselt, kas ma tahan
edasi võistelda. Mitte sellepärast, et ma tunneks et ma ei oska üldse koera koolitada või et mulle see ala ei meeldiks. Ma armastan sk-d ja ma armastan väljakutseid- mulle valmistab pigem pettumuse, kui mul parasjagu ei ole mingit suuremat probleemi vaja pulkadeks lahti võtta. Antud alal võistlemise entusiasm
on mul aga üle läinud, sest võistlusest võistlusesse ma kogen kas ise või läbi kaasvõistlejate sarnaseid olukordi, kus jääb mulje, et vale tõugu koeraga sa lihtsalt ei ole neile võistlustele oodatud.
Vabandan siinkohal asjasse üldse mittepuutuva inimese ees, keda videos korduvalt mainitakse, kuid panen video siiski koos heliga üles, sest minu enda jaoks on video koos heliga kasulik õppematerjal, et tuvastada tagantjärgi segajaid, mille tõttu mu koera sooritus koost lagunes. Siin on meie võistluse video:
http://www.youtube.com/watch?v=YEOJA9xiooI

Seekord siis sedasi. Eks näis kas kohtume veel sk platsil või võtame mõõtu mõnel teisel alal, kus õhkkond on veidi tolerantsem :).

Võistlus:  14.06.2014 ametlik võistlus 
Koht:  Vahiküla plats
Klass: ALG
Kohtunik:  Svetlana Zolotnikova
Tulemus:  130 punkti, III järk ja III koht 4 koeraga  klassis

Ligipääsetavus:  10x1=10
Püsilama: 10 x 3 = 30 Esimesel katsel lamas ilusti aga mõni sekund enne harjutuse lõppu hakkasid osad koerad ringi trallima ja meile anti uus võimalus. Eriti uhke olin, et enne trallimist ta ignoreeris platsile lennanud pabereid ja kiuslikku  linavästrikut. Teisel katsel lamas samuti ilusti pea maas ära kogu aja.
Kõrvalkõnd: 6 x 3 = 18 
Lamama minek liikumiselt: 7,5 x 3 = 22,5 
Juurdetulek: 9 x 3 = 27 
Seisma jäämine liikumiselt: 0 x 3 = 0 
Tõkke ületus: 5 x 3 = 15 Korduskäsuga tuli üle tõkke aga algasendisse tulekule eelnes
segaduses tiirlemine minu ees.
Üldmulje:  7,5 x 1 = 7,5
 
14.06 toimus sellel suvel üks ainuke ametlik sk võistlus Harjumaal, järgmine võimalus on alles augusti lõpus (Autosõidu tõttu ma ei julge see suvi Harjumaalt kaugemal toimuvaid võistlusi planeerida). Ma teadsin tegelikult, et me ei ole kindlasti 100% valmis selleks, kuid samas kuna ammu ei olnud võistelnud ja tööd on kodus kõvasti tehtud, siis ma lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna ja regasin Meera ALG klassi. Punktiskoori poolest meil ei läinud seekord sugugi hästi, kuid kõiki mõjutavaid tegureid arvesse võttes
ma sain kinnitust, et me liigume täiesti õiges suunas.

 Võistlusplatsil toimuv on vaid jäämäe tipp- heaks võistlussoorituseks on vaja palju enamat, kui koera kes tunneb elemente. See on pigem nagu kaardimaja- kui tõmbad alt liiga järsku või liiga palju kaarte ära, laguneb kokku ka kõik muu. Seda kõike arvesse võttes ma tegelikult teadsin, mis saab siis kui tingimused ei ole meie jaoks ideaalsed. Ja teadsin ka seda, et me ei ole veel päris selles etapis, et võistelda - ainult tsut-tsut jääb veel puudu. Aga ma lootsin tegelikult, et meile saab osaks veidi parem õnn ja et puudujääk ei ole enam nii suur. Kahjuks ma ei ole ennustaja ega võlur ja lootus jäi seekord lolli lohutuseks :D.

 Pika jutu kokkuvõtteks said saatuslikuks 3 peamist tegurit:
Sotsialiseerimise puudujäägid:  Meera on 3 kuud olnud kodusel režiimil ja õppinud autosõitu- me ei ole saanud kuskil  kodust eemal trenni tegemas või  sotsialiseerimas käia. Meera iseloomu eripärade tõttu on tal aga vaja  regulaarselt avalikes kohtades liikuda ja selle puudumine on jätnud oma jälje- võõrad koerad, kohad ja inimesed ajavad teda veidi hajevile.
Täis kõht: Autosõit läks meil super hästi- nii hästi et väike nagamann pressis terve tee mult maiuseid välja. Kuna selline enesekindel ja tiba ülbe suhtumine on autoga sõites minu poolt igati soovitav käitumine, premeerisin ma seda ohtralt  kaasavõetud praemaksaga ja alles kohale jõudes sain aru, et olen oma koeral
võistluse eel kõhu täis söötnud. Võistlemiseks on meil tegelikult vara senikaua, kuni nii tihe premeerimine autosõidul on veel vajalik. See on  väike mure, ma arvan :).
Pärast topelt-püsilamamist otsustasin ma suures vaimustuses Meerat premeerida korralikult ja ma usun, et see oli täpselt see viimane ports toitu, mis tal täis kõhust veel puudu oli. Pärast selle  kättesaamist lülitus koer leiva luusse laskmise režiimile ja muutus enda kohta loiuks ja kontaktituks. Kuna praegu ma laias laastus motiveerin teda veel peamiselt toiduga, siis ka motiveerimisvõimalustega tekkis meil väikene probleem- toit teda enam ei huvitanud.
Väsimus: Autosõit on Meera jaoks kindlasti psühholoogilises mõttes kurnav. Vanasti ei suutnud ta negatiivse stressi tõttu pärast autosõitu tööle  keskenduda. Nüüd oli negatiivse stressi asemel positiivne stress aga ka see väsitab koera. Sotsialiseerimispuudujääkide tõttu väsitas teda kindlasti tavalisest rohkem ka võõraste koerte, inimeste jms seltskond. Püsilamamise lõpus oli näha, et ta on väsinud. Kindlasti mõjutas teda ka minu enda väsimus- väsinud  koer ja väsinud koerajuht ei ole kunagi hea  kooslus.

Muud tegurid, mis konkreetselt sooritust mõjutasid olid treenimise puudujäägid- tugev tuul, platsi ääres möllavad koerad ja mõned teised nipet-näpet asjad. Kui me nüüd taas kodust väljas käia saame, siis paneme igasuguste analoogsete tingimustega kohanemisele edaspidi rohkem  rõhku.

 Elis tegi meist väikse video ka :):
 https://www.youtube.com/watch?v=HnFkfbbPyuo 

Pärast võistlust viisime Meera koju ja läksime Ronniga meie esimesele pikemale sõidule. Ronni pidas 200 km + 200 km ilusti vastu ja sai ka  toakoera eluga väga hästi hakkama. Sellel koeral käib kohanemine ja sotsialiseerimine tema eelkäijatega võrreldes ikka väga kergesti ja üle põlve :). Vahelduseks päris mõnus küll...

Võistlus: 07.12.2013 mitteametlik võistlus uute reeglite järgi
Koht: Tako uus hall Maardus (esimest korda külastasime)
Klass: ALG
Kohtunik: Anne Tammiksalu
Tulemus: 187,5 punkti, I järk ja II koht 9 koeraga klassis

Mälu järgi oli vist nii:
Püsilama: 8,5 x 3 = 28,5  Tõstis pea üles, nuuskis natuke aga lamas 2 minutit ära.
Kõrvalkõnd: 9 x 3 = 27  Üks kord hakkas kaotama kontakti ja andsin korduskäsu
Lamama minek liikumiselt: 9,5 x 3 = 28,5
Juurdetulek: 10 x 3 = 30
Seisma jäämine liikumiselt: 10 x 3 = 30
Tõkke ületus: 9 x 3 = 27  Tuli ilusti üle tõkke, poolel teel minuni otsustas ringi pöörata ja veel korra hüpata aga I kutse peale keeras uuesti otsa ümber ja tuli korrektselt algasendisse.
Üldmulje: 10 x 1 =10

Päris põnev oli uute reeglite järgi võistelda ja ausalt öelda- mulle meeldis :).
Väga lahe oli kuidagi ka see, et meie klassis moodustasid esikolmiku 3 sk jaoks natuke ebatraditsioonilist tüüpi koera- moloss, ajukoer ja püstkõrv. Sellist nalja tahaks kohe tihedamini näha :p.

Elis saatis meile veel mõned pildid meie viimasest võistlusest :)

TAKO SK suvekarika III etapp 21.09.2013
Võistluse tüüp: Ametlik võistlus, ALG klass
Kohtunik: Pirkko Bellaoui
Asukoht: Vahi küla Marana talu (meie üks koduplatse)
Ilm: jahe
Tulemus: 143 punkti, II järk, V koht, osalejaid klassis 9
 
Saime sel korral küll vähem punkte, kui eelmine kord aga tulemusega jäin ma kordi rohkem rahule. Ma suutsin seekord järgida plaani- võtta koera töömeeleollu enne ringi minemist, suruda ringi minnes oma närvi maha ja olla terve ringis olemise aja KOOS koeraga. Eriti rahul olen ma sellega, et suutsin teda veenvalt kiita elementide vahepeal ja kontaktikaotused olid vaid hetkeks. Üks moment ainult mäletan, kus ta minust eemale läks ja see oli mingi elemendi alguskoha näitamisel- Meera meelest oli lihtsalt nii huvitav, mis need teised inimesed seal teevad ja ta läks nende juurde ning võttis enne mind juba stardipositsiooni sisse. Mulle nii meeldib, et ta selline uudishimulik on - see on aidanud teda alati üle kõigist raskustest ja aitab kindlasti ka edaspidi :).

1.      Ligipääsetavus                                       9x1=9
2.      Paigal lamamine                                     0x3=0
3.      Liikumine kõrval rihma otsas                   8x2=16
4.      Liikumine kõrval rihmata                         8,5x4=34
5.      Lamama minek                                       7,5x2=15
6.      Juurdetulemine                                       9x3=27
7.      Seismine                                                 8x2=16
8.      Takistuse ületamine                                9x2=18
9.      Üldmulje                                                  8x1=8

Ligipääsetavus: Meera tuletas mulle meelde, et eelmise võistluse 10 punkti oli tema kingitus mulle. Teist korda ta seda enam ei kinkinud. Meera areng on olnud nii meeletu, et ma vahel lausa unustan, et ta on tegelikult olnud pelglik koer ja vajab teatud asjade puhul rohkem tähelepanu. Võõraste inimeste poolne katsumine on üks selliseid asju ja me peame seda eraldi õppima.

Püsilamamine: Juba asendisse minekul nägin, et tal olid sipelgad püksis ja andsin eemaldumisel selle tõttu lausa korduskäskluse. See kahjuks ei päästa, kui ta sellise meeleoluga lamama läheb. Kõigepealt ta tõstis pea, siis hakkas nuuskima, siis kohendas mitu korda asendit ja lõpuks vaatas mulle otsa umbes nagu küsides „mida ma siin teen?“, tõusis püsti ja tuli ilusasti sirgjoones minu juurde kõrvale. Vahepeal olime saanud püsivuse juba korda aga neljapäev-reede ma tegelikult märkasin juba hoiatusmärke, et mingi segadus tema peas selle elemendiga tekkinud on. Kahjuks ei jõudnud seda korda teha enne võistlust.

Kõrvalkõnnid: kaotasime punkte minu kehakeele, Meera kohatise hajameelsuse ja vale positsiooni tõttu. Samamoodi tekkis tüdrukul mingi väga veider konflikt kõrvale tulekuga. Kui see muidu on tal praktiliselt default käitumine, siis ringis vaatas ta mulle mitmel korral üllatunud näoga otsa ja seisis kõrval edasi. Istuma sain ta üldiselt ainult käemärgiga. Ühe korra ta isegi vist lamas kõrval käsu peale…Ringist välja jalutades tegi ta mul samas seda jälle perfektselt nagu alati. Ei teagi mis talle segadust tekitas.

Asendid liikumiselt: Kõrvalkõnnil oli Meera eriti innukas, trügis ette ja segas lausa liikumist. Tõenäoliselt selle tõttu olid ka asendid viltu ja asendisse minek aeglasevõitu.  Olen üsna kindel ka, et ma kasutasin käemärki. Ma muretsesin terve aja sellepärast, et koeraga kontaktis olla iga hinnaga ja andsin endast parima, et olla talle abiks. Loomulikult tean ma, et käemärke ei tohi kasutada aga sellel võistlusel ma praktiliselt üldse ei jälginud, mida ma ise teen, vaid keskendusingi ainult koerale püüdes anda talle võimaluse igal juhul õnnestuda.

See eesmärk sai täidetud :).

TAKO SK suvekarika II etapp 31.08.2013
Võistluse tüüp: Ametlik võistlus, ALG klass
Kohtunik: Kaja Koor
Asukoht: Vahi küla Marana talu (meie üks koduplatse)
Ilm: palav
Tulemus: 162,5 punkti, I järk, III ja IV koht jagatud ühe vahva russeli moodi kutsiga, kokku 6 koera klassis.

1.       Ligipääsetavus                                       10x1=10
2.       Paigal lamamine                                     10x3=30
3.       Liikumine kõrval rihma otsas                   9x2=18
4.       Liikumine kõrval rihmata                         5x4=20
5.       Lamama minek                                       10x2=15
6.       Juurdetulemine                                       7,5x3=22,5
7.       Seismine                                                 8,5x2=17
8.       Takistuse ületamine                                8,5x2=17
9.       Üldmulje                                                  8x1=8

Päeva algus oli paljutõotav. Sain ilusasti oma närvi maha jalutatud ja mängitud ja kõik harjutused, mis väljaspool platsi tegime õnnestusid hästi. Püsilamamine ja ligipääsetavus olid superhead. Kohe tõesti olid – Meera lasi näiteks kohtunikul rahulikult tervet oma pead silitada, ilma kuidagi ebakindlust välja näitamata (kes on näinud teda kolme-nelja kuusena, teavad miks see nii suur asi on). Ja ta istus ilusasti kõrval kogu aja, kui me kohapeal olime. Lamama läks ta küll pisut viltu aga mina käskisin tegelikult tal oma kehakeelega seda teha :D. Lamama läks ta esimese käsuga ilusasti lõuaga maha ja püsis niiviisi kõik 2 minutit. Lõpus tuli ilusasti kõrvale ka. No mida veel ühest koerakesest tahta!
Individuaalvõtted aga rikkusin ma ära. Esiteks ei järginud ma plaani. Pidin ju jälgima, millal eelmine võistleja on poole peal ja hakkama siis koera ja ennast õigele lainele viima … ja olin ka otsustanud tegelikult et kui on ikka näha et nässu läheb, tuleks katkestada, et koerale ei jääks võistlusega seoses mingit olulist negatiivset seost. Aga vot mina unustasin ennast istuma ja lobisema kuni meid ringi kutsuti. Ja siis ma ehmatasin nii ära, et mäletan seda hetke kui olin ringis sees ja vaatasin kuidas mul käed lausa värisesid. Mingit plaani mul meelde ei tulnudki ja tegelikult ma ei mäletagi eriti mida ja kuidas me seal platsil tegime.
Kõrvalkõnnid läksid kohe aia taha. Koer kes iial ei tule selle pealegi trennides, et minna nuuskima läks  kohe mitu-mitu korda. Aga mis oli teisiti? Plats oli sama, tingimused ei olnud ka trennist eriti erinevad, isegi trennikaaslased ja muud tuttavad näod olid kohal. Teisiti oli see, et mina olid jobu :D. Selle asemel, et oma koerakene ilusasti rõõmsalt kontakti võtta ja reipalt temaga kõndida, nagu me tavaliselt teeme, ma võtsin kätte ja hakkasin teda käsutama. Kõrvalkõnd ei ole meil käsklus, see on meeleseisund. See on see harjutus, kus me lülitume koeraga ühele lainele ja kõnnime rõõmsalt koos teineteisega kasvõi läbi kadalipu. Kõrvalkõnni ajal vaatab Meera mulle lootusrikkalt silma sisse ja usaldab mind. Aga kuidas sa teed seda paaristantsu üksipäini? Seda ei ole ma Meerale küll õpetanud. Meera nägi, et mina ei olnud temaga ja isegi kui tema proovis olla minuga, olin mina ikka oma mõtetega kuskil teises kohas. Eks nii ta siis loobuski … ei saa seda talle pahaks panna.
Kõik ülejäänud võtted tegi ta mul kuidagi hoolimata kõigest ära. Siin ka ei saa veel öelda, et ma oleksin teda aidanud ja ise ennast kokku võtnud- oo ei, minul läks närv vähemaks alles kuskil viimaste võtete ajal. Meeral lihtsalt on refleksid nii tugevalt kinnistatud, et tal tundub olevat savi kas ma seisan pea peal või teen hundiratast samal ajal kui ma ütlen „lama“. Lama on ikka lama. Tubli tüdruk oli!
Samas minu poolest võib koer ka esikäppadel joostes üle A-tõkke omaniku käsu peale minna – kui koerajuht ja koer töötavad selle juures eraldi, ei ole see väärt mitte midagi. Tõesti, minu arust võiks olla SK võistlustel kirjas eraldi võte „koostöö“ mille punktisumma korrutatakse sajaga ja milles läbikukkumisel ei olegi võimalik mingeid järke, kohti või asju saadagi. Koostöö on kõige alus, see on see mis kogu mängu üldse atraktiivseks teeb. Kui see ei ole oluline, võiksime me ju kõik lasta endale hiinlastel kokku panna mingi custom-made roboti ja käia sellega võistlemas. Aga kes see seal osaleda või seda vaadata viitsiks? Puunukuna ringi jalutamine ja korralduste andmine ei ole mingi kunst!
Kohtunik ütles lõpus kommentaariks, et soovitab meil kontaktiga tööd teha. Usun, et ta mõtles selle all koera ja tundmata meid, ei saa seda talle ka pahaks panna. Aga tegelikult tuleb mul hakata tööd tegema ise-endaga. Mina ei võtnud koeraga kontakti, mitte vastupidi. Koerake tegelikult üritas päris mitu korda minuga kontakti võtta ju. See koer on valmis tulema minuga koos kasvõi maailma lõppu, kui mina jään rahulikuks ja ütlen talle, et kõik on hästi. No pagan, ma olen sellele samale koerale suutnud ju näidata, et nii paljud tema meelest hirmsad asjad siin maailmas on tegelikult täitsa toredad! Koer, kes alles mõni kuu tagasi kartis igasuguste asjade peale ronida, eriti veel ebakindlate pindade peale, hüppab mul nüüd täiesti omal initsiatiivil kodus kiigele ja hakkab seal näitama, mis trikke ta repertuaaris on :D.
Pärast platsilt lahkumist olin ma kohutavalt pettunud … mitte koeras, vaid endas ja ma olen tohutult tänulik oma sõpradele, kes sel raskel hetkel mind lohutasid ja mõtted mujale viisid. Ja Meerale, kes kõigest hoolimata juba paari minuti pärast rõõmsalt minuga vee ääres pulka mängis.
Mulle oli tohutu üllatus saadud punktisumma ja järk ning hoolimata sellest, et ma ise usun et meie etteaste seda 100% väärt ei olnud, on mul sellegipoolest hea meel, et väikese Meera võistlusraamat sai avatud just sellise tema väärilise tulemusega. Eks me peame nüüd registreerima järgmistele võistlustele ja esinema enda tasemele vastavalt. Või saama kehvemaid punktisummasid, kui mina edasi jukerdan- see oleks aus meie kaasvõistlejate suhtes. Samas kohtunikule ma tema leebust pahaks ei pane ja laupäeval ma esimest korda tegelikult tundsin ja sain aru, millest räägitakse, kui öeldakse et vahel kohtunikutöö nõuab leebemat hindamist, et algajaid mitte heidutada. Alg klassi tulemus ei näita koera koolitatuse kohta veel eriti midagi, aga teadmine, et ka väga vähesega tulemus kirja võidakse saada, annab tõepoolest julgust uuesti registreerida ja hakata trenne tegema järgmiste klassidega silme ees.
Igatahes õppetund oli korralik. Luban ennast käsile võtta ja teha enda kallal sama palju tööd kui ma teen oma koeraga. See on õnneks alles meie teekonna algus. Meera on mulle ammu näidanud, milleks ta võimeline on ja sel päeval, kui mina enda probleemidest üle saan, saab Meera seda teistelegi näidata.

Oli suurepärane päev, mis oli täis paljusid emotsioone ja millest oli, mida õppida!

Tulemus: I järk, 187 punkti ja II koht ALG-klassis 5 koera konkurentsis.
Koht: Tallinna varjupaiga plats
Kohtunik: Svetlana Zolotnikova

Oli väga tore võistlus- rohkem nagu trenn. Ilm oli ilus, seltskond sõbralik ja jäi mulje, et kõigil läks hästi...vähemalt kõik koerad olid küll heas tujus :).
Päeva algus kahjuks nii paljutõotav meie jaoks ei olnud. Pärast kolimist ei ole ma jõudnud Meeraga eriti trenni teha ja alles paar päeva tagasi tundus, et kõik ALG-klassi elemendid on koost lagunenud. Tegime küll klikkeriga kiire ja korraliku parandustöö...aga närv jäi minule sisse. Seega juba autosse istudes tundsin ma, kuidas kõhus veidike keeras. Platsile jõudes ja koera autost võttes olin tegelikult täitsa närvipundar valmis.
Parklas jalutades märkas seda Meeragi ja püüdis mind peaaegu paanilise nuuskimisega maha rahustada. Mina muidugi ei rahunenud ning see ajas ka Meera ärevusse- "Milles asi", küsis ta, "Alles eile me ju käisime ka seda kohta uudistamas ja siis oli siin väga lahe.."
Mina muidugi ei pannud Meera juttu tähele ja sammusin platsi poole, ise ikka veel närvis. Ja siis sai Meera ka aru: "Ahha- täna on siin mingid hirmsad võõrad koerad ja inimesed, seda sa kardadki!"...ja tüdruk läks lukku. Pingutasin mis ma pingutasin, koer kontaktis ei püsinud, vahtis hirmunult ringi ja sülitas isegi kõik hea parema, mida anda püüdsin suure kaarega välja. Vot see moment ma küll mõtlesin, et keeran otsa ringi ja koju tagasi- võistlema ma sellise hirmunud koeraga ka minna ei saa. Aga otsustasin siiski jääda veel kohale ja töötada koera hirmuga (Enda oma, ma tohman, ju probleemiks ei pidanud :D).
Läksime tagasi parkla juurde jalutama ja püüdsime kõigepealt seal kontakti leida. Veidi aja pärast Meera juba sõi- jess! Liginesime uuesti platsile- kutsikas jälle lukus, läksime tagasi- koer tuli kontakti...ja nii me mängisime hea jupi aega, kuni lõpuks ma unustasin enda hirmud ja läksin Meeraga ühte trennimulli ära...ja kõik oligi nagu trennis :). Asjale andis positiivset veel juurde see, kui Janeli oma husky Jussikesega meie juurde tuli. Siis sai Meera Jussiga oma huskymängu mängida ja avastas, et tõesti täitsa tore on :).
Läksime oma järge ootama teisele poole sissekäiku ja tegime natuke soojendustrenni, mis läks juba väga hästi. Aga siis algas ALG-klass ja ma nägin kui supertubli esimene võistleja oli...ja mis juhtus- loomulikult läksin ma jälle närvi :D. Ja nii me platsile sisenesimegi- närvis mina ja noor koer täiesti ebaõiglase vastutusekoormaga mind nuuskimisega rahustada püüdmas...
1. Võte - Ligipääsetavus 10x1=10
Meera muidugi nuuskis selle hetke maad ja ei pannud kohtunikku vist tähelegi.
2. Võte - Liikumine kõrval rihma otsas 7,5x2=27
Mina olin närvis ja Meera läks pidevalt nuuskima justkui öeldes "Rahune maha, näed siin on ju täitsa tore ja rahulik olla". Võtte lõpus tõi kohtunik mind mu mullist välja oma küsimusega, et kas ma ikka tean et tohin premeerida koera. See moment vaatasin ma oma rõõmsalt naeratavat rebasenäoga koerakest ja läksin temaga ühte maailma - sinna kus on tore koos tegutseda ja kedagi teist peale meie kahe ei ole olemas :).
3. Võte - Liikumine kõrval rihmata 9,5x 4=38
Olime omas elemendis. Üks kontaktikaotus oli ja ühel vasakpöördel kõndisin kogemata Meerale otsa. Ma ei tea kumma eest me pool punkti kaotasime, aga oma jalatöö ja kehakeelega pean mina veel tööd tegema- nii ei tohi enam juhtuda :).
4. Võte - Lamama minek liikumise pealt 9x2=18
Kohtuniku märkus: käemärk
Ja nii oligi. Kuna Meeras tärkas vahepeal esteet, kes enam märjale murule lamada ei tahtnud, siis olime selles vaimus kodus trennides tagasi lasteaeda läinud. Kuival murul ei oleks ta abi vajanud, aga perenaisel oli käemärk liiga tugevalt kinnistunud :D.
5. Võte - Juurdetulek - 10x3=30
Kohtuniku märkus: Võiks olla kiirem.
Olen kohtunikuga täiesti nõus- Meera tuli minu juurde traavis ja aeglases gallopis. Miks? Sest kartuses ennetamist, olin temaga enne võistlust ainult istu püsivust teinud ja üldse teda mitte kutsunud. Teine lollus oli see, et tegin hommikul kodus kontaktitrenni ja lasin tal juurdetulekul poole pealt lamama-seisma-istuma minna. Kes teeb nii? Eriti kui see ei tee head ka juurdetuleku peatustele, kus ta samuti peab kiirelt jooksma :D. Sorry, Meera...
6. Võte - Seisma jäämine liikumise pealt - 10x2=20
Väga ilusti läks see võte :)
7. Võte - Tõkke ületamine - 9,5x2=19
Kahjuks kohtuniku märkust ma käekirjast välja ei loe, aga ise märkasin mitut puudust. Üks on lihtne- me alles eelmisel päeval õppisime tõkke ületust ilma käemärkide ja kahe sõnata. Meera oleks võinud rutem hüppele minna aga ta võttis veel momendi, et mõelda mis ma tast tahan. Täiesti normaalne, küll see kiirus varsti ka tuleb koos enesekindlusega. Teine mis ei meeldinud, oli see et ta läks pärast tõkke ületust natuke liiga vasakule ja ei jäänud seisma tõkke keskele. Aga selle kallal me ei ole veel tööd teinud ka, nii et jällegi täiesti arusaadav. Kolmas asi, mis veel võis saatusliks saada olin mina...jälle :D. Ma ei ole päris kindel aga täisti võimalik on, et kasutasin käemärke- need on mul hästi tugevalt kinnistunud :D.
8. Võte - Grupis lamamine - 9x3=27
Kohtuniku märkus: puusaasend
See on Meeral teada viga- kui ta mul pea püsti lamab siis tal on jäänud harjumus kõikuda puusaasendisse ja tagasi. Hästi läks tegelikult, et ta päris känkrasse ei läinud- mõnikord ta keerab veel oma esikäppasid ka kuidagi kummaliselt keha alla :D. Pea püsti lamamine on tal hea ilma pikema püsivuseta. Püsivuse jaoks õpime me tegelikult tibusammudel pea maas lamamist, kus ma ei taha lasta ühelgi veal sisse tulla. Selline asend ei ole meil veel nii kaugel, et võõral platsil saja segajaga hakata 2 minutit proovima ja seetõttu otsustasin ka harilikku lamamist kasutada.
Püsilamamise võttega olen ma tegelikult eriti rahul, sest enne asendisse minekut tuli üks vahva sheltiepoiss Meeraga tutvust sobitama ja Meera hea meelega vist oleks tahtnud temaga veel veidi juttu puhuda...aga õnneks ta siiski pidas lamamist ja maksatükki tähtsamaks :). Siinkohal ka tänud kohtunikule, kes tegi meie jaoks asja veidi kergemaks ja lasi meil püsivõtet teha nii, et meie ja sheltie vahele jäid teised koerad.
9. Võte - Üldmulje - 10x1=10
Minu hinne: 10x100= minu koerake on supertubli! :). Tõesti...arvestades meie üle kivide-kändude päeva algust, seda et tegu oli täitsa võõra platsiga, kus olid segajateks need kõige hullemad segajad Meera jaoks üldse - häälekad ja möllavad varjupaiga koerad ning ennekõike arvestades seda, et Meera pidi veel toime tulema ja maha rahustama oma närvilist koerajuhti, siis Meera on minu väike superkangelane :).
Igal juhul, tänud korraldajatele, sõbralikule kohunikule, vahvatele kaasvõistlejatele ja päevakangelasele endale- oli suurepärane päev! :)

Osalesime 06.04.2013 Meeraga esimest korda sk/kk võistlusel. Tegemist oli Keila koerasõprade klubi Ipsoni korraldatud mitteametliku võistlusega. Meie olime registreeritud kutsikaklassi. Üldiselt jäin väga rahule, kuigi meie soorituses oli ka puudujääke. Saime oma klassis neljanda koha (kokku oli 14 osalejat) ja 98 punkti.
Elemendid olid järdmised:

• hammaste näitamine ja kohtunikule tere ütlemine - see läks meil ilusti
• kõrvalkõnd - hoolimata lumes sumpamisest saime hästi hakkama, kui veidi viltune lõppasend välja arvata
• liikumiselt istuma jäämine - kõik ilus, aga miks ma ometi lisakäskluse ütlesin?
• liikumiselt lamama minek - super
• juurdetulek - muidu päris kena aga Meera hoog oli veidi suur ja minuni jõudes olin mina piduriks :D
• seismine - olin unustanud maiuse valesse kätte ja loomulikult astus koerake mitu sammu rohkem kui pidi :)
• mäng - kartsin seda elementi kõige rohkem, olin veidi närvis ja Meera ei võtnud seetõttu vedu. Pole hullu, harjutame!
• trikk - valisime trikiks lamamise maiusega kummalgi käpal. Tuli väga ilusti välja

Siin on väike video meie etteastest ilma kahe viimase elemendita: