Olen pikalt edasi lükanud Riisipere metsa rattavedu tegema minekut, sest puur ja ratas ei mahu korraga autosse ära. Eile õhtul katsetasin seda taas ja veendudes uuesti, et mõlemad ei mahu ära, ma vihastasin ja viskasin puuri tuppa :D. Ja otsustasin, et proovin kas Meera saab hakkama ees lahtisena sõites. Uskumatu, aga probleemi polnud. Tüdruk oli lausa nii ülbe, et varastas ise autosõidul jagamiseks mõeldud maiuseid niimoodi, et pool teed ei olnud mul talle enam midagi anda :p.
Kui jõudsime metsaraja algusesse, arvasin et seekord ei tule vedamisest siiski midagi välja, sest parklas siblisid ringi õnnelikud vabapidamise kanad (wtf??). Otsustasin siiski proovida ja vinnasin kõigepealt ratta paarikümne meetri kaugusele rajale välja. Seejärel meelitasin sinna erutusest väriseva Meera. Kõndisime niimoodi tagurpidi veel paarkümmend meetrit aga üks hetk sai neiu aru, mis suunas me siiski liigume ja pani pedaali põhja.
Meie metsarada on selles suhtes omapärane, et see koosnebki valdavalt tõusudest ja langustest. Valida saab 3 km ja 1,5 km vahel aga plaanin tulevikus hakata neid ka kokku 8-teks mixima, et saada pikemat distantsi. Joostes mõtlesin ma alati unistades, et ohh kui tore oleks rattaga neid mägesid läbida. Aga tuli välja, et see teeb umbes sama välja- rattaga 3 km läbides oli tempo suurem ja mäkketõusudel tahtsin koera igati toetada...ja lõpuks autoni jõudes olin ise küll täitsa kutu.
Meera jooksis enamus ajast galoppi, vahepeal kiirele traavile üle minnes. Ainult mõnel pikal tõusul lasi ta küll liini lõdvaks ja tänasin õnne, et ta rääkida ei oska. Tema mürgisest pilgust järeldades arvan, et sealt oleks tulnud midagi stiilis "noh paks kas sa väntad ka või niisama mängid pommi seal taga??" :D. Viimase laugema poole km pikkuse sirge jooksis taas ilusat galoppi ja auto juurde jõudes vaatas ta mulle oma naaskli-näoga otsa justkui pilgates ja küsides, et millal me siis nüüd ka midagi tegema hakkame. Nii tore on näha, et tõuomane tegevus koerale meeldib ja ta seda tehes ära ei väsi...paneb isegi mõtlema naljakaid mõtteid, et mis saaks siis kui jätaks selle sk tagaplaanile ja keskendukski rohkem veole? :p
Pildid tegin koduhoovis tagantjärgi, sest olen nii vaimustuses Ülle õmmeldud ilusatest poolrakmetest (Sookriimude e-pood), koerale mugavad ja endal ka silm puhkab peal :).
Kui jõudsime metsaraja algusesse, arvasin et seekord ei tule vedamisest siiski midagi välja, sest parklas siblisid ringi õnnelikud vabapidamise kanad (wtf??). Otsustasin siiski proovida ja vinnasin kõigepealt ratta paarikümne meetri kaugusele rajale välja. Seejärel meelitasin sinna erutusest väriseva Meera. Kõndisime niimoodi tagurpidi veel paarkümmend meetrit aga üks hetk sai neiu aru, mis suunas me siiski liigume ja pani pedaali põhja.
Meie metsarada on selles suhtes omapärane, et see koosnebki valdavalt tõusudest ja langustest. Valida saab 3 km ja 1,5 km vahel aga plaanin tulevikus hakata neid ka kokku 8-teks mixima, et saada pikemat distantsi. Joostes mõtlesin ma alati unistades, et ohh kui tore oleks rattaga neid mägesid läbida. Aga tuli välja, et see teeb umbes sama välja- rattaga 3 km läbides oli tempo suurem ja mäkketõusudel tahtsin koera igati toetada...ja lõpuks autoni jõudes olin ise küll täitsa kutu.
Meera jooksis enamus ajast galoppi, vahepeal kiirele traavile üle minnes. Ainult mõnel pikal tõusul lasi ta küll liini lõdvaks ja tänasin õnne, et ta rääkida ei oska. Tema mürgisest pilgust järeldades arvan, et sealt oleks tulnud midagi stiilis "noh paks kas sa väntad ka või niisama mängid pommi seal taga??" :D. Viimase laugema poole km pikkuse sirge jooksis taas ilusat galoppi ja auto juurde jõudes vaatas ta mulle oma naaskli-näoga otsa justkui pilgates ja küsides, et millal me siis nüüd ka midagi tegema hakkame. Nii tore on näha, et tõuomane tegevus koerale meeldib ja ta seda tehes ära ei väsi...paneb isegi mõtlema naljakaid mõtteid, et mis saaks siis kui jätaks selle sk tagaplaanile ja keskendukski rohkem veole? :p
Pildid tegin koduhoovis tagantjärgi, sest olen nii vaimustuses Ülle õmmeldud ilusatest poolrakmetest (Sookriimude e-pood), koerale mugavad ja endal ka silm puhkab peal :).
RSS Feed