Koerad on vahepeal terveks saanud. Ronni sügelus on kadunud ja meeleolu üle tüki aja veidi rahulikum (tal oli seoses sügeluse ja ma ei tea millega viimasel ajal kombeks päris hektiliselt käituda. Energiline on ok, hektiline not okay). Meera haav paranes ilma komplikatsioonideta ja ta on rõõmsam ja mänguhimulisem, kui kunagi varem. Ja loomulikult pahandusi täis, nagu üks enesest lugupidav veidike väsitamata husky kratt olema peabki :).
Selle triumfiks otsustasid nad eelmisel nädalal koostöö projektina võtta lahendamiseks elu suuruses kong-mänguasja ehk üllatus-üllatus PRÜGIKONTEINERI. Pidu oli olnud suur ja õhtul koju jõudes nägi mu aed välja nagu mõni maja ümbrus kuskil Kopli liinidel. Vapustav!
Kuigi aed sai korda suht kiiresti, jõudis see uudis kulutulena ilmselt enne mind küla peal liikvele, sest paar päeva tagasi avastasime, et meie kodus on jälle üks tüütu elanik juures. Rott loomulikult. Kes rotte püüdnud on, teab kui targad loomad nad on ja kui raske neid kätte saada on. Panin minagi eile lõksu üles enne magama minekut. Õhtul enne uinumist kuulsin aga ikkagi koputamist seina tagant. Koputasin siis vastu, lootuses tüüpi vähemalt natukene hirmutadagi. Tema koputas oma nahaalsuses selle peale aga vastu ja ilmselt pugistas käsi kokku hõõrudes rõõmsalt naerda (huvitav kas härra Panksepp sealt saigi oma idee uurida, mis paneb rotte naerma? :D).
1:0 minu kahjuks. Game on, rott!
Selle triumfiks otsustasid nad eelmisel nädalal koostöö projektina võtta lahendamiseks elu suuruses kong-mänguasja ehk üllatus-üllatus PRÜGIKONTEINERI. Pidu oli olnud suur ja õhtul koju jõudes nägi mu aed välja nagu mõni maja ümbrus kuskil Kopli liinidel. Vapustav!
Kuigi aed sai korda suht kiiresti, jõudis see uudis kulutulena ilmselt enne mind küla peal liikvele, sest paar päeva tagasi avastasime, et meie kodus on jälle üks tüütu elanik juures. Rott loomulikult. Kes rotte püüdnud on, teab kui targad loomad nad on ja kui raske neid kätte saada on. Panin minagi eile lõksu üles enne magama minekut. Õhtul enne uinumist kuulsin aga ikkagi koputamist seina tagant. Koputasin siis vastu, lootuses tüüpi vähemalt natukene hirmutadagi. Tema koputas oma nahaalsuses selle peale aga vastu ja ilmselt pugistas käsi kokku hõõrudes rõõmsalt naerda (huvitav kas härra Panksepp sealt saigi oma idee uurida, mis paneb rotte naerma? :D).
1:0 minu kahjuks. Game on, rott!
RSS Feed
