Käisime laupäeval Konuverest oma mööblit ära toomas ning võtsime Ronni ka kaasa, et pakkuda talle head sotsialiseerimiskogemust ilma Meerata. Oli peaaegu täiuslik päev, sest ilm oli võrratu ja tehtud sai ka palju toredat. Kuna ilm oli nii palav, liikusid kõigi mõtted üsna kiirelt maja taga lookleva jõe juurde ning selgus, et on tagumine aeg paigaldada paadisillale vettemineku redel, et järsu kaldaga jõkke ujuma pääseda. Ronni oli meiega seal lahtiselt kaasas ning uudistas hoolega vett. Käis mitu korda küünarnukkideni sees ja mõtles sama mitu korda ümber- sügavamale minna ei julge. Kuna talle meeldib olla tegevuste keskel, veetis ta ka palju aega paadisillal kõõludes. Ühel hetkel ma nägin, et ta vaatas üle silla ääre vett ja kõik käis nii kiiresti, et ma ei jõudnud midagi rohkemat mõeldagi. Ronnile tundus nähtavasti veepind nii sile ja turvaline, et ta lihtsalt võttis kätte ja astus üle ääre. Ja karsummiga oli ta järgmisel hetkel vee all. Jõudsin mõelda juba, et kuidas ta sealt ära päästa, kui must kogu meeletult rapsides korgina pinnale kerkis ja ummisjalu kaldale ujus. Oli see vast ehmatus! ...Igal juhul hiljem, kui peremees kaldalt vette minnes teda kaasa kutsus, läks püüdlik Ronni kalda servale nii lähedale kui julges ja hakkas haukuma. Inimkeelde tõlgituna võis see kõlada umbes nii: „Mis sa oled hull või?? Kas sa ei näinud mis minuga just juhtus??? Mine *****!!!“ Samas paadisillal võisime teda aga uuesti turnimas näha juba mõne minuti pärast :D.
Pärast vee ääres toimetamist ja ise ujumas käimist, läksime kõigi koertega koos väiksele ühisele jalutuskäigule. Kaheksa koera (2 njuufat, 5 huskyt ja 1 lunnikoer Ronni) jalutasid väga rahulikult kampas koos ja isegi igipõlistel vaenlastel läks selles mõnusas jalutamise rütmis oma sõjakirves meelest ära. Minu meelest ei ole paremat teraapiat koertele, kui üks paraja pikkusega jalutuskäik looduses :).
Päeva lõpupoole sai Ronni tutvuda hobuste ja teiste koertega läbi turvaliste aiavõrkude ning unistada, et keegi hea inimene annab talle enda kõrvalt mõne šašlõkitüki. Koju jõudes ei viitsinud ta Meerale oma päevaseiklusi kohe ära rääkida, vaid vajus mõnusasse sügavasse unne, kus ta tema mõnusale mõmisemisele tuginedes ilmselt nägi uuesti kõiki neid toredaid momente sellest ilusast päevast ning loodetavasti mitte seda kolepaha ja ettearvamatut veekogu :).
Pärast vee ääres toimetamist ja ise ujumas käimist, läksime kõigi koertega koos väiksele ühisele jalutuskäigule. Kaheksa koera (2 njuufat, 5 huskyt ja 1 lunnikoer Ronni) jalutasid väga rahulikult kampas koos ja isegi igipõlistel vaenlastel läks selles mõnusas jalutamise rütmis oma sõjakirves meelest ära. Minu meelest ei ole paremat teraapiat koertele, kui üks paraja pikkusega jalutuskäik looduses :).
Päeva lõpupoole sai Ronni tutvuda hobuste ja teiste koertega läbi turvaliste aiavõrkude ning unistada, et keegi hea inimene annab talle enda kõrvalt mõne šašlõkitüki. Koju jõudes ei viitsinud ta Meerale oma päevaseiklusi kohe ära rääkida, vaid vajus mõnusasse sügavasse unne, kus ta tema mõnusale mõmisemisele tuginedes ilmselt nägi uuesti kõiki neid toredaid momente sellest ilusast päevast ning loodetavasti mitte seda kolepaha ja ettearvamatut veekogu :).
RSS Feed
