1) Trennid, milles on püstitatud eesmärk saavutatud
2) Trennid, millega ei toimu edasiminekut ning vahel toimub lausa tagasiminek
Eile oli meil hommikune trenn seda teist tüüpi ja õhtune trenn esimest tüüpi. Need teist tüüpi trennid ei too olulist kasu ja võimaluse korral võiks ju neid vältida. Aga mis tingib üldse teist tüüpi trenne ja kuidas neid vältida?
Meil tulevad ebakasulikud trennid peamiselt sellest, et ma ei ole võtnud endale seda hetke, et planeerida trenn ja viia see nii ka läbi. Ma ei mõtle mingit väga konkreetset plaani, et vot täna teeme 2 minutit püsilamamist, siis istu püsivuse kinnistamist ja asendeid liikumiselt. Selliseid plaane minu meelest ei saagi üldse teha – iial ju ei tea, mismoodi koer töötab. Aga mingi eesmärk ja areng peab ju olema.
Mõni päev on koer nii õppimise lainel, et ületab planeeritud eesmärke käigu pealt nii kiiresti, et pean ka käigu pealt kriteeriume tõstma. Mõni teine päev tekivad tõrked ning on vaja rohkem keskenduda motivatsiooni hoidmisele ja teha just võimalikult lihtsaid harjutusi. Halba laadi trennid sellest tekivadki, et ma ei hinda õigesti koera tuju ja töötan temast eraldi. Mõnikord väljendub see minupoolses liigses kiirustamises, kus ma koera enda mõtetele järgi ei oota vaid nõuan korraga liiga palju ja seetõttu tal eksida lasen. Mõnikord väljendub see minupoolses laiskuses, kus koer on valmis nahast välja pugema, aga mina nühin lihtsalt neid asju teha, mida ta nagunii hästi teeb ning ma isegi ei tõsta nendel asjadel mingil moel raskusastet.
Enne võistlust on loomulikult peamine probleem just minu kiirustamine ja kärsitus. Pärast eilehommikust trenni jõudis see õnneks mulle kohale ja suutsin õhtuses trennis juba oma viga parandada. Sama hästi läks tänahommikune trenn.
Seoses võistlusel osalemise sooviga on meie trennidesse tulnud ka positiivset. Olen lõpuks ometi võtnud vaevaks püsivusega tööd teha. Siiamaani olen grupitrennides seda lihtsalt niisama moe pärast teinud ja kodus töötanud kogu aeg enam vähem sama väheste segajatega ja sama lühikese ajaga. Kes teab, kaua ma niimoodi edasi lasknud oleks, kui seda võistlust tulemas poleks ja see element veidi lagunenud ei oleks.
Ühesõnaga, mõtled küll, et treenid koera aga tegelikult on ise-ennast veel rohkem vaja treenida. Koera ma olen nii kaugele saanud, et ta suudab ja tahab kasvõi terve tunni keskenduda minuga töötamisele ja ei väsi ära...aga vot ma ise küll väsin vahel ära ja ei suuda 100% mõtetega asja juures olla. Sellest need vead ju tulevadki :D. Meera võiks ikka selle klikkeri kasutamise ära õppida ja minu käitumist ka kinnistama hakata :D.