Eile otsustasin minna Ronniga metsa jalutama - suvest saati ei ole madude pärast sinna julgenud minna, aga nüüd arvasin, et peaks ikka vaatama. Äkki on seal samas kohas suured sirmikud kasvanud, kus eelmine aasta?
Väga hea otsus! Sirmikuid ei leidnud, küll aga sain mõnusa kapuutsitäie kuuseriisikaid (ega ju seeni otsima minnes ei ole mõtet nuga ja kotti kaasa võtta, tore on ikka metsas nuputada, kuhu need seened panna :D).
Ronni sai harjutada puu küljes ootamist. Kui esimesel korral ta veidi veel inises, siis ülejäänud kordadel lasi ta kuuldavale mulle juba nii tuttava ohke ning viskas lihtsalt pikali :).
Trennidest niipalju, et olen püüdnud Meeraga rohkem vedu teha ja hommikuti sk trenne viia läbi maksimaalselt energilises võtmes. Samal ajal olen püüdnud teha trenni ka Ronniga. Jube keeruline on, sest pean olema justkui kaks vastandlikku händlerit. Meeraga tuleb trenni tehes olla mega lõbusas ja mängulises meeleolus, et preili tõsine harjutuste ajal natukenegi vähem analüüsiks ja üle mõtleks. Ronniga vastupidi oleks ideaalne, kui oleksin trenni tehes poolkoomas, sest tema jaoks võib ainuüksi lahke naeratus olla „omgomgomg – me teeme midagi!!!“ ning selle tagajärjel ühendus ajuga katkeb. Tavaliselt kujunebki nii, et kui ühe koeraga on super õnnestunud trenn, siis teisega läheb kogu üritus vett vedama, sest ma ise ei suuda nii kiiresti ümber lülituda :). Võib-olla ma ei tohiks neid kahte järjest treenida? Aga võib-olla enda treenimise mõttes just peaks?
Väga hea otsus! Sirmikuid ei leidnud, küll aga sain mõnusa kapuutsitäie kuuseriisikaid (ega ju seeni otsima minnes ei ole mõtet nuga ja kotti kaasa võtta, tore on ikka metsas nuputada, kuhu need seened panna :D).
Ronni sai harjutada puu küljes ootamist. Kui esimesel korral ta veidi veel inises, siis ülejäänud kordadel lasi ta kuuldavale mulle juba nii tuttava ohke ning viskas lihtsalt pikali :).
Trennidest niipalju, et olen püüdnud Meeraga rohkem vedu teha ja hommikuti sk trenne viia läbi maksimaalselt energilises võtmes. Samal ajal olen püüdnud teha trenni ka Ronniga. Jube keeruline on, sest pean olema justkui kaks vastandlikku händlerit. Meeraga tuleb trenni tehes olla mega lõbusas ja mängulises meeleolus, et preili tõsine harjutuste ajal natukenegi vähem analüüsiks ja üle mõtleks. Ronniga vastupidi oleks ideaalne, kui oleksin trenni tehes poolkoomas, sest tema jaoks võib ainuüksi lahke naeratus olla „omgomgomg – me teeme midagi!!!“ ning selle tagajärjel ühendus ajuga katkeb. Tavaliselt kujunebki nii, et kui ühe koeraga on super õnnestunud trenn, siis teisega läheb kogu üritus vett vedama, sest ma ise ei suuda nii kiiresti ümber lülituda :). Võib-olla ma ei tohiks neid kahte järjest treenida? Aga võib-olla enda treenimise mõttes just peaks?
RSS Feed