"Working a dog that is worried is a waste of time because worry trumps cooperative work" Denise Fenzi
eesti keeles kõlab see umbes nii:
Mures koeraga töötamine on aja raiskamine, sest mure ületab koostöötahte.
Minu meelest on see väärt tsiteerimist, sest Denise on suutnud haarata ühe pealtnäha lihtsa aga sügavuti minnes keerulise kontseptsiooni ühte lausesse.
Kui koer tunneb ennast ebakindlalt, on tal raske keskenduda harjutusele 100%, sest mureobjekt mõlgub paralleelselt harjutuse sooritamisega endiselt tema mõtetes. Kui koera motivatsioon on piisavalt kõrge, võib koer küll sooritada harjutuse tehniliselt korrektselt, kuid ta ei suuda seda tehes anda endast maksimumi. Piisava hulga kordamiste järel koera meeleolu küll üldiselt paraneb, sest koer harjub ja kohaneb läbi korduva sama mustri läbi mängimise, kuid vundament jääb siiski alles. Selliselt treenitud koer on oma enda potentsiaalist aeglasem, eksib kergemini ja on töötades oma potentsiaalsest meeleolust kehvemas meeleolus - see ei ole ilus vaatepilt.
Sellist tööd ei saa iseloomustada sõnaga koostöö, sest koostöö on see kui koer ja inimene mõlemad tahavad teha koos tööd. Wikipedia on näiteks defineerinud koostöö mõiste nii: "Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Koostöö all mõeldakse enamasti koos töötamise protsessi, mille tegutsemise viis arvestab erinevate osapoolete huve. Oluline on poolte vaheline mõistev suhtumine. Pooled peavad aru saama, et nad töötavad ühise eesmärgi nimel." Seega ei saa koostööks nimetada seda, kui üks osapool tiimist (inimene) otsustab mida nad teevad, kuidas nad teevad ja mis on tegevuse tagajärg ning teine tiimi osapool (koer) ei oma mitte mingisugust õigust enda arvamusele.
Kui koer on mures ja talle anda vabadus valida, siis ta tegelikult ei valiks selles olukorras töötamist. Ka siis kui koer pakub tööd näiteks vältimiskäitumisena, ei ole töötamine siiski koera vaba valik. Kui talle anda valik, siis ta üritaks eemaldada mureallikat oma keskkonnast vastavalt sellele, kumb domineerib tema võitle-või-põgene vastes.
Aga kui koera motivatsioon ei ole piisavalt kõrge ja koer ei ole valmis oma mureallikat motivaatori nimel ignoreerima? Siis harjutus laguneb lihtsalt koost (või veel hullem - koera ja inimese usalduslik suhe laguneb koost). Kui miski aga laguneb koost, jõuame me ikkagi tagasi sinna, et mure ületab koostöötahte. See aga tähendab, et päeva lõpuks ei jää meil ikkagi muud üle, kui lõpetada töötamine mures koeraga ja hakata tegelema probleemi tekkepõhjuse, ehk mure endaga.
Ehk siis kokku võttes: Mures koeraga töötamine on aja raiskamine, sest mure ületab koostöötahte.
NB! Mure ei tähenda tingimata kabuhirmu. Mure väljenduseks on ka väiksemad märgid nagu meeleolu langus, kiiruse vähenemine, eksimise sagenemine, tõrked ja erinevad väiksed märgid kehakeeles- liikuvad või ludus kõrvad, vaalasilm, lõõtsutamine või vastupidi kokku surutud suu, kõva hambaga preemia haaramine, tavatu kobadus preemia haardel, miniatuursed katked kontaktis, meeleheitlikult intensiivne kontakt, pinges lihased, kinni kiilumine (koer jääb ühte asendisse ja edasi enam ei tööta) jne. Ei tasu lasta ennast eksitada sabaliputustest, amokijooksust või kiirest aga sihitust tööst (hektilisus). Muret ehk stressi tasub alati kahtlustada esimesena, kui koer ei tööta oma võimetele vastavalt.
eesti keeles kõlab see umbes nii:
Mures koeraga töötamine on aja raiskamine, sest mure ületab koostöötahte.
Minu meelest on see väärt tsiteerimist, sest Denise on suutnud haarata ühe pealtnäha lihtsa aga sügavuti minnes keerulise kontseptsiooni ühte lausesse.
Kui koer tunneb ennast ebakindlalt, on tal raske keskenduda harjutusele 100%, sest mureobjekt mõlgub paralleelselt harjutuse sooritamisega endiselt tema mõtetes. Kui koera motivatsioon on piisavalt kõrge, võib koer küll sooritada harjutuse tehniliselt korrektselt, kuid ta ei suuda seda tehes anda endast maksimumi. Piisava hulga kordamiste järel koera meeleolu küll üldiselt paraneb, sest koer harjub ja kohaneb läbi korduva sama mustri läbi mängimise, kuid vundament jääb siiski alles. Selliselt treenitud koer on oma enda potentsiaalist aeglasem, eksib kergemini ja on töötades oma potentsiaalsest meeleolust kehvemas meeleolus - see ei ole ilus vaatepilt.
Sellist tööd ei saa iseloomustada sõnaga koostöö, sest koostöö on see kui koer ja inimene mõlemad tahavad teha koos tööd. Wikipedia on näiteks defineerinud koostöö mõiste nii: "Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Koostöö all mõeldakse enamasti koos töötamise protsessi, mille tegutsemise viis arvestab erinevate osapoolete huve. Oluline on poolte vaheline mõistev suhtumine. Pooled peavad aru saama, et nad töötavad ühise eesmärgi nimel." Seega ei saa koostööks nimetada seda, kui üks osapool tiimist (inimene) otsustab mida nad teevad, kuidas nad teevad ja mis on tegevuse tagajärg ning teine tiimi osapool (koer) ei oma mitte mingisugust õigust enda arvamusele.
Kui koer on mures ja talle anda vabadus valida, siis ta tegelikult ei valiks selles olukorras töötamist. Ka siis kui koer pakub tööd näiteks vältimiskäitumisena, ei ole töötamine siiski koera vaba valik. Kui talle anda valik, siis ta üritaks eemaldada mureallikat oma keskkonnast vastavalt sellele, kumb domineerib tema võitle-või-põgene vastes.
Aga kui koera motivatsioon ei ole piisavalt kõrge ja koer ei ole valmis oma mureallikat motivaatori nimel ignoreerima? Siis harjutus laguneb lihtsalt koost (või veel hullem - koera ja inimese usalduslik suhe laguneb koost). Kui miski aga laguneb koost, jõuame me ikkagi tagasi sinna, et mure ületab koostöötahte. See aga tähendab, et päeva lõpuks ei jää meil ikkagi muud üle, kui lõpetada töötamine mures koeraga ja hakata tegelema probleemi tekkepõhjuse, ehk mure endaga.
Ehk siis kokku võttes: Mures koeraga töötamine on aja raiskamine, sest mure ületab koostöötahte.
NB! Mure ei tähenda tingimata kabuhirmu. Mure väljenduseks on ka väiksemad märgid nagu meeleolu langus, kiiruse vähenemine, eksimise sagenemine, tõrked ja erinevad väiksed märgid kehakeeles- liikuvad või ludus kõrvad, vaalasilm, lõõtsutamine või vastupidi kokku surutud suu, kõva hambaga preemia haaramine, tavatu kobadus preemia haardel, miniatuursed katked kontaktis, meeleheitlikult intensiivne kontakt, pinges lihased, kinni kiilumine (koer jääb ühte asendisse ja edasi enam ei tööta) jne. Ei tasu lasta ennast eksitada sabaliputustest, amokijooksust või kiirest aga sihitust tööst (hektilisus). Muret ehk stressi tasub alati kahtlustada esimesena, kui koer ei tööta oma võimetele vastavalt.
Pildil ületab Meera oma hirmu uudishimu toel. Tema motivatsioon jääle minna on suurem, kui tema hirm ebakindla pinna ees. Tema kehakeel väljendab selgelt muret ja ta on oma tegemises ettevaatlik ning juhul, kui ta peaks ehmatama, on ta tõenäoliselt edaspidi jääle minnes veel ettevaatlikum. Samas kui ta saaks tutvuda jääl kõndimisega väiksemate osade kaupa ja sellele järgneks täiendav preemia, tõttaks ta tõenäoliselt peatselt jääle entusiastlikult ja muretult. Jääle minekul ei ole see loomulikult kõige targem strateegia, aga samad reeglid kehtivad ka teistes oludes. Inimene saab manipuleerida koera ellujäämiseks vajalike mehhanismidega, kuid sellega kaasneb ka vastutus koera turvalisuse tagamise ees.
RSS Feed