Diivanihuskyd
Siberi huskyd ja muud krantsid
  • Uudised
  • Koertekool
  • Koerad
  • mina
  • siberi husky
  • Lemmikud lingid
  • Lemmikud raamatud
  • Kontakt

Koostööst ja töötamisest muretseva koeraga

16/2/2016

0 Comments

 
"Working a dog that is worried is a waste of time because worry trumps cooperative work" Denise Fenzi

eesti keeles kõlab see umbes nii:
Mures koeraga töötamine on aja raiskamine, sest mure ületab koostöötahte.

Minu meelest on see väärt tsiteerimist, sest Denise on suutnud haarata ühe pealtnäha lihtsa aga sügavuti minnes keerulise kontseptsiooni ühte lausesse.

Kui koer tunneb ennast ebakindlalt, on tal raske keskenduda harjutusele 100%, sest mureobjekt mõlgub paralleelselt harjutuse sooritamisega endiselt tema mõtetes. Kui koera motivatsioon on piisavalt kõrge, võib koer küll sooritada harjutuse tehniliselt korrektselt, kuid ta ei suuda seda tehes anda endast maksimumi. Piisava hulga kordamiste järel koera meeleolu küll üldiselt paraneb, sest koer harjub ja kohaneb läbi korduva sama mustri läbi mängimise, kuid vundament jääb siiski alles. Selliselt treenitud koer on oma enda potentsiaalist aeglasem, eksib kergemini ja on töötades oma potentsiaalsest meeleolust kehvemas meeleolus - see ei ole ilus vaatepilt.

Sellist tööd ei saa iseloomustada sõnaga koostöö, sest koostöö on see kui koer ja inimene mõlemad tahavad teha koos tööd. Wikipedia on näiteks defineerinud koostöö mõiste nii: "Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Koostöö all mõeldakse enamasti koos töötamise protsessi, mille tegutsemise viis arvestab erinevate osapoolete huve. Oluline on poolte vaheline mõistev suhtumine. Pooled peavad aru saama, et nad töötavad ühise eesmärgi nimel." Seega ei saa koostööks nimetada seda, kui üks osapool tiimist (inimene) otsustab mida nad teevad, kuidas nad teevad ja mis on tegevuse tagajärg ning teine tiimi osapool (koer) ei oma mitte mingisugust õigust enda arvamusele.

Kui koer on mures ja talle anda vabadus valida, siis ta tegelikult ei valiks selles olukorras töötamist. Ka siis kui koer pakub tööd näiteks vältimiskäitumisena, ei ole töötamine siiski koera vaba valik. Kui talle anda valik, siis ta üritaks eemaldada mureallikat oma keskkonnast vastavalt sellele, kumb domineerib tema võitle-või-põgene vastes.

Aga kui koera motivatsioon ei ole piisavalt kõrge ja koer ei ole valmis oma mureallikat motivaatori nimel ignoreerima? Siis harjutus laguneb lihtsalt koost (või veel hullem - koera ja inimese usalduslik suhe laguneb koost). Kui miski aga laguneb koost, jõuame me ikkagi tagasi sinna, et mure ületab koostöötahte. See aga tähendab, et päeva lõpuks ei jää meil ikkagi muud üle, kui lõpetada töötamine mures koeraga ja hakata tegelema probleemi tekkepõhjuse, ehk mure endaga.

Ehk siis kokku võttes: Mures koeraga töötamine on aja raiskamine, sest mure ületab koostöötahte.

NB! Mure ei tähenda tingimata kabuhirmu. Mure väljenduseks on ka väiksemad märgid nagu meeleolu langus, kiiruse vähenemine, eksimise sagenemine, tõrked ja erinevad väiksed märgid kehakeeles- liikuvad või ludus kõrvad, vaalasilm, lõõtsutamine või vastupidi kokku surutud suu, kõva hambaga preemia haaramine, tavatu kobadus preemia haardel, miniatuursed katked kontaktis, meeleheitlikult intensiivne kontakt, pinges lihased, kinni kiilumine (koer jääb ühte asendisse ja edasi enam ei tööta) jne. Ei tasu lasta ennast eksitada sabaliputustest, amokijooksust või kiirest aga sihitust tööst (hektilisus). Muret ehk stressi tasub alati kahtlustada esimesena, kui koer ei tööta oma võimetele vastavalt.
Picture
Pildil ületab Meera oma hirmu uudishimu toel. Tema motivatsioon jääle minna on suurem, kui tema hirm ebakindla pinna ees. Tema kehakeel väljendab selgelt muret ja ta on oma tegemises ettevaatlik ning juhul, kui ta peaks ehmatama, on ta tõenäoliselt edaspidi jääle minnes veel ettevaatlikum. Samas kui ta saaks tutvuda jääl kõndimisega väiksemate osade kaupa ja sellele järgneks täiendav preemia, tõttaks ta tõenäoliselt peatselt jääle entusiastlikult ja muretult. Jääle minekul ei ole see loomulikult kõige targem strateegia, aga samad reeglid kehtivad ka teistes oludes. Inimene saab manipuleerida koera ellujäämiseks vajalike mehhanismidega, kuid sellega kaasneb ka vastutus koera turvalisuse tagamise ees.
0 Comments



Leave a Reply.

    Me ei saa alati seda koera, keda me tahame.

    Aga me saame alati selle koera, keda me vajame :)

    Kategooriad

    All
    Aasta Kokkuvõtted
    Agility
    Kassi Koolitamine
    Kassu Seiklused
    Kassu Trenn
    Meera Näitus
    Meera Seiklused
    Meera Trenn
    Meera Võistlus
    Mõtisklused
    Motivatsioon
    Raamat
    Ronni Seiklused
    Ronni Trenn
    Siberi Husky Imeline Koeratõug
    Sk Video
    Sõnakuulelikkus
    Treeningplaanid
    Vedu

    ArHIIV

    July 2018
    April 2018
    March 2018
    January 2018
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    October 2016
    September 2016
    July 2016
    April 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    July 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013

    RSS Feed

Powered by Create your own unique website with customizable templates.