Viimasel ajal on avastatud siin samas Eestis mitmeid „kutsikatehaseid“ ning ringlevad lood koertest, kelle ostmise järel on ilmnenud suured varjatud vead, mis on muutnud uue omaniku elu põrguks. Koera otsival inimesel, kel puudub vastav tutvusringkond, on väga keeruline teha teadlikku valikut ja suur risk lasta ennast petta. Olen välja toonud 5 koeramüüja tüüpi, kellelt koera ostmist tasub vältida, et teha koeraotsijate elu natukene kergemaks.
Kallis? Kas sulle ei tundu, et see koer, kelle me ostsime...on äkki hoopis kass? :o 1. Perfektse tervise ja iseloomuga täiskasvanud tõukoer
Kui sa leiad internetist kuulutuse, kus antakse tasuta ära ilusat tõukoera ja kuulutuse teksti järgi tundub, et tegemist on väga toreda koeraga, tekib paratamatult vaimustus ja tahtmine see koer endale võtta. Kuid küsi enne endalt, miks peaks keegi otsima uut kodu koerale, kes on nii perfektne? Karta on, et hädas inimene ei kirjuta kuulutusse ausalt ära, millised on koera koduotsimise tegelikud põhjused. Siin tuleb ise detektiiv olla:
Ära anda, sest üürileandja ei luba koeri pidada? Tavaliselt on siin põhjuseks see, et koeral on mõni käitumisprobleem, mis teeb tema olemasolu majaelanike või korteriomaniku jaoks problemaatiliseks. Võib-olla ta haugub või laamendab üksi koju jäädes? Võib-olla ta üritab trepikojas vastutulijaid rünnata? Võib-olla on aga põhjus hoopis füüsiline- koer põeb tihti põiepõletikku ja on raske toas pidada. Mõnikord tõesti on üürileandja kõige kurja juur...aga vastutustundlik inimene otsib siis endale uue üüripinna, mitte ei otsi koerale uut kodu. Võttes sellistelt inimestelt koera, võime eeldada samavõrd pinnapealset suhtumist koera iseärasustesse ja kuigi koera koduotsimise põhjus oli üürileandja pahameel, siis uues kodus võivad üllatusena avalduda probleemid, mis üürileandja pahameelt tegelikult tingisid.
Ära anda allergia tõttu? Jah, mõnikord tõesti on allergia päriselt olemas. Samas on see koerainimeste seas teada tuntud levinuim „hädavale“ koerast vabanemiseks. Tihti seisnebki allergia selles, et koeral on mingi tülikas käitumisprobleem või tervisemure, millega ei taheta ega suudeta enam tegeleda.
Ma ei ütle, et teise ringi koeri ei maksa võtta, kuid neid võttes tuleb arvestada, et kõik mis hiilgab ei ole kuld ja probleemkoeraga kooselu keerab tihti inimeste elu ikka kohe täielikult pea peale. Kas sa oled valmis veetma edaspidi kõik vabad hetked trenniplatsil, harjutama koeraga ettevaatlikult iga päev ise-enesest mõistetavaid asju nagu kammimine või palkama suure raha eest treeningperioodil talle hoidjat, sest ta hakkab üksi jäädes hullumeelse moel märatsema? Kui sul on oma elu, töö, lapsed jne...siis võib-olla oleks parem investeering korralikult kasvatajalt korraliku ja terve kutsika või koera ostmine.
2. Emotsiooni ajel pesakonna tegijad
Su tuttaval on kuldne retriiver ja tema sõbral oli samuti. Ühel päeval otsustasid nad teha ühe vahva pesakonna. Mõlemad koerad on väga toredad ja armsad, mis siis et emane koer natuke lonkab ja isane uriseb, kui tema söögikausile läheneda. Kutsikad saavad tõutunnistused ja kõik on justkui korras. Aga siiski ei ole sellisest pesakonnast koera võtmine kuigi tark mõte. Miks? Sest see on umbes sama, kui osta auto inimeselt, kes on auto ise kokku klopsinud- see ei pruugi olla sõidukõlbulik ja see ei vasta suure tõenäosusega tänaval liiklemiseks vastavatele nõuetele. Kas sa kujutaks ette, et maksaksid sellise auto eest sarnast hinda, kui salongist välja veereva spetsialistide poolt kokku pandud ja heaks kiidetud auto eest?
Aretus on väga keeruline valdkond, kus edu saavutamiseks peab aastaid õppima. See ei ole kunagi nii lihtne, et võtad kaks samast tõust koera ja teed ära. Selleks, et kutsikad tuleksid vaimselt ja füüsiliselt terved, peab kasvataja tundma hästi vanemate õdesid-vendi, onusid-tädisid, nende täit haiguste tausta ja iseloomu eripärasid. Kui ka vanemad ise on terved ja tragid, võivad nad kanda oma geenibaasis erinevaid jubedaid haiguseid või iseloomuprobleeme ning pärandada need oma järglastele. Tihti aga puudub emotsiooni ajel pesakonna tegijal kriitikameel, et hinnata isegi otseseid vanemaid. Eelkirjeldatud lonkamine võib tähendada, et emaskoeral on kuldsete seas levinud düsplaasia probleem ja haige koera järglased tulevad samuti suure tõenäosusega haiged. Raskema astme düsplaasia korral kujuneb koera operatsiooni hind vahel tuhandetesse eurodesse ja ka siis ei pruugi su koer elu lõpuni omadel jalgadel kõndida. Isase urisemisprobleem võib samuti kahe silma vahele jääda, sest lapsepõlvest teavad ju kõik et söövat koera ei tohi segada. Samas on retriiveritel nende apluse tõttu viimasel ajal hakanud levima tõsiseid ressursivalvamise probleeme, mis tingivad konditüki pärast pereliikmete ründamist või äravõtmise hirmus palli alla neelamist (operatsiooni hind küündib 1000 euro ringi). See omadus on pärilik ja võib isalt pojale pärandudes ka võimenduda. Seega võib emotsiooni ajel tehtud pesakonnast palju halbu üllatusi tulla.
Kas need juhud ei ole mitte üliharvad? Facebookis on eraldi grupid ristatisideme rebenditega ja düsplaasiaga koerte omanikele, kus kümned inimesed räägivad oma kurbi lugusid sellest, mismoodi nad on pidanud koera raviks suure laenukoorma kaela võtma või kui südantlõhestav on näha oma kallist koera koost lagunemas. Käitumisprobleemide ulatust on raske hinnata, sest paljudel juhtudel otsitakse sellistele koertele kas uus kodu, või pannakse nad silma alt ära aianurka- kasvatajaid tihti sellest kõigest isegi ei teavitata. Ainuüksi koertekoolist Kratt on ühe aasta jooksul läbi käinud üle 100 murekoera. Sarnased numbrid käivad läbi ka teiste probleemkoertega tegelevate spetsialistide juurest. Küsi oma koeraomanikest tuttavatelt, kas nende koer kardab midagi (üksijäämist, pauku, arste, meesterahvaid, teisi koeri vms), kas ta on kunagi kedagi hammustanud või on tal mõni eriliselt tüütu omadus. Pärast kümnendat inimest hakkab vaikselt selgeks saama, kui vähe on tegelikult koeri, kellel probleemkäitumisi ei esine. See ei peaks olema nii. Teadliku aretusega on võimalik koerte käitumisprobleemide esinemissagedust kontrolli all hoida.
3. Hooletud kasvatajad
Lisaks ühekordse pesakonna tegijatele on ka sarnast tüüpi kasvatajaid ja kenneliomanikke. Ainus, mis neid eelnevast kutsikatootjast eristab, on kennelnime olemasolu ja fakt, et nad ei tee ühte pesakonda, vaid teevad seda regulaarselt. Mõnikord on nad väga aktiivsed näitusel käijad ja nende koertel on tehtud lihtsasti mõõdetavad terviseuuringud, kuid kogu muu vajalik kodutöö aretuse teemadel on jäänud selle kõrval tegemata. Neil pole õrna aimugi, millise iseloomuga on nende aretusemase isa või ema ning nad ei ole iial kuulnud, et käitumisprobleemid võivad olla pärilikud.
Sellised kasvatajad valivad aretuskoeri selle järgi, millised koerad neile koju on sattunud ja millised vastassoost koerad kuuluvad tema sõpradele. Vahel tuleb neile endalegi üllatuseks, et pesakonna ema ja isa pärinevad ühest ja samast vanaemast (on sugulased) või et kilpnäärme alatalitusega koer annab kilpnäärme alatalitusega järglasi. Sellise olematu teadlikkuse ja läbimõtlemata paaritamise tagajärjel sünnib paratamatult seinast seina koeri. Mõni koer on väga tore, terve ja normaalne, nende omanikul vedas. Teine on kõigi nurkade alt vaadatuna probleemne. Selline aretustöö on kui vene rulett.
Lisaks vigadele paarivalikul, ei võta sellised kasvatajad tavaliselt omale pesakonna kasvatamise ajaks pikemat puhkust ega tegele kutsikatega eriti teadlikult. Kuna kutsika arengus on esimeste kahe kuu jooksul toimuv ülimalt olulise tähtsusega, võivad selles vanuses tekkinud sotsialiseerimispuudujäägid saata sinu koera tumeda varjuna kogu tema elu. Paljud käitumisprobleemid saavad alguse juba ammu enne päriskoju minemist.
4. Millerid
Milleriks nimetatakse inimesi, kelle jaoks on kutsikate tootmine äri. Neid iseloomustab pidev kutsikate saadavalolek, mõnel on korraga lausa 4-5 pesakonda ja aastaringselt. Selliseid kasvatajaid ei ole Eestis väga palju, küll aga müüvad nad edukalt ja odavalt oma „toodangut“ naaberriikides. Milleri tunneb ära top-shopi laadse kodulehe või müügijutu järgi. Esilehel on tavaliselt terve hulk nunnusid kutsikapilte, iseloomustav tekst on kas muinasjutuline või puudub üldse. Aretuseesmärke pole samuti välja toodud. Kuulda võib ahvatlevaid pakkumisi stiilis- osta üks, saad teise peale kauba või ostes 24 tunni jooksul, saad hinnas 20% alla. Miks selliseid kasvatajaid vältida?
Nende koerte aretuses mängib olulist rolli kutsikate hulk, mitte kvaliteet ja aretusvalikute tegemine on eriti juhuslik. Lisaks ei saa oodata, et kaootilises keskkonnas, kümnete kutsikatega konkureerides, kasvab kutsikast normaalne koer. Kui kutsikaid on korraga väga palju, puudub enamasti ülevaade nende toitumusest, siseparasiitidest, käitumisprobleemidest või tervise seisukorrast ja halbu üllatusi võib tulla väga kergesti. Lisaks on suureks probleemiks emaskoerte heaolu, sest kui Kennelliit on kehtestanud reegli, et emaste koerte pesakondade arv on koera heaolu silmas pidades rangelt reguleeritud, siis milleritel sünnitavad emased iga jooksuaja järel ja oluliselt rohkem kui nende tervisele hea on. Ülekasutatud emaslooma tunned ära nt läbivajunud selja, haiglase üldmulje ja ülikulunud hammaste järgi.
Miller-tüüpi kasvatajad ei sõlmi enamasti ostu-müügi lepingut ega vasta sinu kirjadele ega kõnedele pärast tehingu toimumist. Samuti armastavad nad disainida wordis ise ilusa ja ehtsana näiva tõupaberi, mis on kõike muud kui ametlik dokument. Tihti müüvad nad oma kutsikaid läbi vahendajate, et vett veelgi sogasemaks muuta. Nende jaoks on see äri ja ei midagi muud. Neilt kutsikat ostes toetad nende äritegevust ja võimaldad neil edasi tegutseda. Kutsikate päästmiseks on palju mõistlikum plaan teavitada Loomakaitse seltsi ja aidata organiseerida milleri tegevuse lõpp. Seejärel võid teha veel ühe heateo ja pakkuda sealt päästetud koerale kodu.
5. Pesuehtsad petturid.
Lisaks eelnimetatutele liigub turul ka palju tõelisi pettureid, kelle tunnuseks on Google translatega tehtud müügikuulutused, vahendajate kaudu kutsikate müük, eriti erilised värvitoonid ja udupeened eritõud ja eriti libe ja kahtlasena näiv jutt. Nende otsa komistab kõige tõenäolisemalt läbi okidoki või teiste müügiportaalide kuulutuste ning kui normaalses kuulutuses näed sa piltidel samu kutsikaid ning tekst tundub loogiline, siis nende kuulutuste puhul tekib hoolsal vaatlejal palju kahtluseid.
Tihtilugu tegelevad seda tüüpi müüjad paberite võltsimisega ja kaovad pärast müügitehingut maa alla. Kui nad küsivad ettemaksu, siis võid üsna kindel olla, et sa ei saa isegi kutsikat. Sellistest kuulutustest mine suure kaarega mööda.
Kuidas ära tunda head kasvatajat?
- Ta on tegutsenud koeramaailmas pikemat aega, isegi kui aretusega alustas alles nüüd
- Tal on selge visioon, milliseid koeri ta aretada tahab
- Ta võtab vastutuse aretuspraagi eest ja pakub raha tagastust või kutsika tagasiostu võimalust
- Ta on aktiivne osaleja näitustel, võistlustel või veedab oma koertega palju aega trenniplatsil
- Ta tunneb oma kasvatatavat tõugu läbi ja lõhki
- Ta oskab sulle rääkida oma koerte sugupuus olevate koerte kohta palju rohkem, kui sa netist leiad
- Ta võtab kutsikate sünni ajaks ca 2 kuuks puhkuse, et anda neile eluks parim võimalik stardipakett
- Ta on ise Kennelliidu liige ja ta kutsikatel on kaasas kõik vajalikud paberid
- Teised sama tõu kasvatajad ja kutsikaomanikud räägivad temast head
- Ta soovib teada, kuidas teil läheb, ka pärast ostu-müügitehingut
- Tema kutsikatele on ootejärjekord ja sul on vaja korralikku CV-d, et saada kutsikat
RSS Feed
