Nii palju oleme teinud, et oleme hakanud jälle rattavedu tegema ja püüdnud sammu pidada kursustel. Ronni on õppinud tänu Denise Fenzi metoodikale väga oskuslikult oma keha kontrollima kõrval asendis ning ka Meera on üht-teist selles osas juurde õppinud (tasku-käsi ja platvormid). Meeraga olen ka Skillbuildingu metoodika abil jõudnud asendivahetused väga ilusaks ja veatuks lihvida, pulkade harjutuses on veel distantsid väiksed aga pulki juba palju valida ning lisaks oleme teinud sealseid vahvaid impulsikonrolli ja impulsiivsuse kasvatamise mänge kordamööda. Ronniga rõhk peamiselt esimesel, Meeraga rõhk peamiselt teisel.
Pühendumist ja mängu harjutame ka Meeraga jätkuvalt ja siin tulevad kasuks koerte vaatlusoskused. Ronnit ja Meerat mängimas vaadates, olen saanud õppida päris palju sellest, mismoodi Meeraga pingevabalt mängida. Alljärgnevas näites demonstreerin muuhulgas Ronni lemmikvõtet "tagumik näkku". Inimeste meelest ehk kummaline, aga koerte meelest väga hea võte. Miks? Sest see on üheaegselt mängu energiat juurdetoov manööver ja teiseltpoolt ilma igasuguse sotsiaalse surveta (nägu, õlad ja liikumine on mängukaaslasest eemale suunatud). Meerasuguse pehmiku jaoks on selline mäng väga tore :).
Koeri jälgides võib neilt nii mõndagi huvitavat õppida :).