Linnast maale kolides muretsesin ma, et trennide jaoks jääb meil linnakeskkonnaga võrreldes segajaid vähemaks. Nüüd tuleb välja, et vastupidi- maal on isegi oma aias palju raskem keskenduda!
Eriti rasked on hommikused trennid, kui on udu ja täielik vaikus…ja siis kuskilt kostab kuke kiremist :D. Olen juba harjuma hakanud sellega, et hommikuti siin kuked kirevad, kitsed mökitavad ning eemalt kostab mõni „muu“ või hobuse naer. Ka kasse ja muid väikeloomi on siin palju- meie kodu ümbert käib mööda igapäevaselt vähemalt 4-5 erinevat kõutsi ning vahel on püsilamamisel tõeliseks katsumuseks jääda paigale, kui kuskil põõsas hakkab laulma mõni karihiir.
Aga täna hommikul üllatusin isegi mina, kui keset vaikust kostus mingi kolin ja sellele järgnes sea ruigamine :D. Meera tõstis pead, vaatas sinnapoole, siis vaatas suurte silmadega mulle otsa ja pani pea maha- tubli tüdruk! Nüüd kui keegi korraldaks mõnes farmis SK võistluse, teame siis et meil oleks eelis olemas :D. Kuidas see teadmine aga meid laupäeval aitab, ei tea. Vähemalt tundub, et püsilamamise oleme saanud selle nädalakesega kõvasti paremaks :).
Eriti rasked on hommikused trennid, kui on udu ja täielik vaikus…ja siis kuskilt kostab kuke kiremist :D. Olen juba harjuma hakanud sellega, et hommikuti siin kuked kirevad, kitsed mökitavad ning eemalt kostab mõni „muu“ või hobuse naer. Ka kasse ja muid väikeloomi on siin palju- meie kodu ümbert käib mööda igapäevaselt vähemalt 4-5 erinevat kõutsi ning vahel on püsilamamisel tõeliseks katsumuseks jääda paigale, kui kuskil põõsas hakkab laulma mõni karihiir.
Aga täna hommikul üllatusin isegi mina, kui keset vaikust kostus mingi kolin ja sellele järgnes sea ruigamine :D. Meera tõstis pead, vaatas sinnapoole, siis vaatas suurte silmadega mulle otsa ja pani pea maha- tubli tüdruk! Nüüd kui keegi korraldaks mõnes farmis SK võistluse, teame siis et meil oleks eelis olemas :D. Kuidas see teadmine aga meid laupäeval aitab, ei tea. Vähemalt tundub, et püsilamamise oleme saanud selle nädalakesega kõvasti paremaks :).
RSS Feed